psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmisel moel: asjade äravõtmine, togimine, narrimine ja tõukamine. Kiusajad kes nad on? Kiusajat iseloomustab: impulsiivsus, dominantne isiksus ( puudub empaatia ), positiivne suhtumine vägivalda, füüsiline tugevus ( poisid ), vanempoolse soojuse ja seotuse puudumine, minna-laskev kasvatusstiil, range distsipliin, füüsiline karistamine, vanemliku järelvalve puudumine, sõbrad, kelle
puudumine ning sageli puudub ka süütunne süüteo sooritamisel. Vanemate ja täiskasvanute vaatenurgast ei ole selline käitumine soovitav või kohane ning viitab üldiselt häiretele lapse või nooruki sotsialiseerumisprotsessis (Bruno, 1992). 4.Sotsiaalsete oskuste treening Sotsiaalsed oskused on kogum tegevusi, mis võimaldavad inimesel alustada ja säilitada positiivseid sotsiaalseid suhteid, toetavad eakaaslastepoolset aksepteerimist ning rahuldustpakkuvat kohanemist koolis ja võimaldavad ka inimesel efektiivselt ja teistega liituvalt toime tulla laialdases sotsiaalses ümbruses (Walker jt, 1995). Sotsiaalsete oskuste treening on grupiteraapia liik, mis arendab käitumisoskust ja millel on käitumisraskusi kõrvaldav meetodite kogum, mis aitab inimestel toime tulla probleemidega ja arendab eneseteostusvõimet (Blackburn, 1999). 5. Käitumishälvikute nägemus kuritegeliku käitumise põhjustest
Niisugused probleemid (neid nimetatakse infotöötlemise blokkideks) tekitavad sageli probleeme noortevahelistes suhetes (Payne 1995, 133). Seepärast on oluline inimeseõpetuse programmi raames anda lastele ja noortele oskusi sotsiaalseks suhtlemiseks ning sotsiaalsete oskuste omandamiseks. Sotsiaalsed oskused on kogum tegevusi, mis: võimaldavad indiviidil alustada ja säilitada positiivseid ja sotsiaalseid suhteid. Toetavad eakaaslastepoolset aktsepteerimist ja rahuldust pakkuvat kohanemist koolis. Võimaldavad indiviidil efektiivselt ja adaptiivselt toime tulla oma sotsiaalses ümbruses. Seoses psühholoogide ettevalmistamise aktiveerumise ja nende tööleasumisega arvatakse sageli ekslikult, et psühholoog on see, kes täiskasvanutele ebamugava lapse paari tunniga neile käepäraseks muudab. Nii tõendab suurele praktilisele kogemusele toetudes psühholoog T. Meres.
annaabi.ee 
