Kui on neg hoiak kooli suhtes, siis see võib kooli vältimiseni viia või see võib viia diskrimineerimiseni, seksismini,), seos tegevusega Hoiakul on kolm mõõdet 1. Tunnetuslik – uskumused, arvamused 2. afektiivne – emotsionaalne. Kui uskumus on neutraalne. Ma tean, et mõtlen nii, et . emotsionaalne eristabki uskumust, arvamust hoiakust. Sellel on emotsionaalne taust taga. Mulle Meeldib, mulle ei meeldi. 3. käitumuslik – neg hoiak kooli vastu, väldin seda. Neg hoiak erinevate eagruppi kuuluvate indiviidide osas ja käitungi nii, et see väljendub eristumisest käitumisega, kuida skäitun nt vanemaealiste suhtes. Hoiakul on seos käitumisega. Selleks, et muuta käitumist on vaja muuta hoiakut, kuid seda teha on raske. Hoiak: mulle meeldib lennon näited: Mõtetes – lennon on fantastiline Tunnetes . mu meel läheb rõõmsaks kui kuulan lennonit käit – ostsin lennoni plaadi Kogn info: tean, et lennon annetab raha heategevuseks
Arengu uurimine Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses arengus, imikueas ja lapsepõlves, kui vastsündinu areneb nooreks täiskasvanuks, kes on ise suuteline saama vanemaks. Lapse arengu jälgimiseks on kasutatud kaht erinevat uurimisstrateegiat: läbilõikemeetod ja longituudmeetod. Läbilõikemeetod – uurija võib vaadelda mitut eagruppi korraga. See on kiire ning rakendatav. Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel. Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uurijad on sageli
longituudmeetod., kohtortmeetod ning kohort-järjestikune meetod. Nagu näha, tuleb välja, et psühholoogid kasutavad mitmesuguseid vahendeid kasuliku info kätte saamiseks. Kuid saadud infost pole kasu, kui seda ei analüüsita. Andmete analüüsimiseks on kvantitatiivsed meetodid ja kvalitatiivsed. (Smith, Peter K; Cowie, Helen; Blades, Mark, 2008) 1.1. Läbilõikemeetod Selle meetodi puhul võib uurija vaadelda mitut erinevat eagruppi üheaegselt. Meetod on hea saamaks kiirelt tulemusi ning on rakendatav, kui uuringu peaeesmärgiks on selgitada välja millised käitumisviisid või võimed on teatud eas normaalsed. Kuna meetod on väga mugav, siis palju uuringuid käsitletakse selle põhjal. (Smith, Peter K; Cowie, Helen; Blades, Mark, 2008) 1.2. Longituudmeetod Uurija jälgib seda meetodit kasutades kindlaid isikuid mingil teatud ajaperioodil ning mõõdab muutusi
annaabi.ee 
