linna ehitajad ja elanikud oleksid olnud valged. 1960. aastatel radiosüsiniku meetodil tehtud dateerimine näitas, et akropol oli ehitad 1250. aasta paiku, suure ringmüüri sees asuvad ehitised 14. sajandil ning välismüürid ja orukompleks veel pisut hiljem. Selle koha, kes Suur-Zimbabwe ehitas, täiesti ühest vastust pole leitud. Tunnustatuim seisukoht on, et need olid sonad, tänapäeva bantude esivanemad. Zimbabwe nimigi arvatakse olevat lühend sonakeelsest väljendist dzimba dza mabwe (kivist majad). Küsimusele, mis otstarbeks Suur-Zimbabwe ehitati, pole lihtne vastata. Omal ajal arvati, et linn oli rajatud rikkaliku kullakaevanduse lähedusse. Kuid enamik Suur-Zimbabwe väljakaevamisel leitud kuldesemeid asusid ülemistes kihtides, mis viitab sellele, et kohalik kuld sai oluliseks alles hulk aega pärast linna ehitamist. Sellegipoolest võib kuld olla mõistatuse võtmeks. Üle 200 aasta oli Suur-Zimbabwe tähtis sõlmpunkt kaubateel, mis
põlisrahvad. Linnad paistsid silma oma jõukusega: · Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö Toodeti ka vahetuskaupa Aafrika sisealadele savinõud, helmed, klaastooted, puuvillriie. LÕUNA-AAFRIKA ZIMBABWE. MONOMOTAPA Suur-Zimbabwe (13.-15. saj) oli keskaegse Lõuna-Aafrika vanimaid ning võimsamaid riike, mille rajasid bantu hõimud. Nimetus tuleneb sõnadest dzimba dzamabwe kivist hooned. Linna ümbritses umbes 300 m pikkune, -10 m kõrgune ja 3-5 m paksune ringmüür, mis oli laotud graniidiplokkidest ilma mördita. Taoline suur müür pidi pakkuma nii kaitset vaenalste eest kui ka rõhutama valitseja vägevust ning mõjukust. Valitsejal oli koos oma õukondlastega 12 küllalti luksuslik elu kalliskivide, kulla ja vasega kaunistatud palees söödi Pärsiast või
Kongo riiki. 19. saj lõppus ja 20. sajandi alguses tekkis ketserlik liikumine – antoniaanlus, mille eesmärk oli taastada vana Kongo riik ja tõrjuda portugallased välja. Selle eestvedaja oli prohvet Beatrice. Liikumise käigus põletati riste ja Beatrice sõnul olid piiblitegelased mustanahalised. Beatrice põletati tuleriidal, kuid see pani aluse kristluse populaarsuse langemisele selles piirkonnas. Suur-Zimbabwe 11.-15. saj püsis Suub-Zimbabwe riik, mille nimetus tuleb sõnadest dzimba dza mabwe, mis tähendab „kividest majad“. Riik tekkis Sabi jõe kallastele ja oli eriline oma suurte kiviehitiste poolest. Erakordselt tuntud on Suur-Zimbabwe ringmüür, mis on võimsa välimusega ja umbes 300 m pikk ning 3-5 m lai. Tegemist ei ole kaitsemüüriga, see on pigem kultusobjekt. Seal elas valitseja oma õukonna ja lähikondlastega. 1868. a avastati see Euroopa jahimeeste poolt ning ei teatud, kes oli selle rajanud, kuid arvati et mitte aafriklased. Pole
annaabi.ee 
