Varesele valu ,,Seal pilvitult sinises taevas, kus varesed oma kummalisi tiivatantse tantsisid, oleksid Iisi meelest pidanud lendlema hoopis pääsukesed. Suitsupääsukesed mustade teravaotsaliste tiibade ja valgete kurgualustega rahvuslinnud, kelle lend on nobe ja kes on muusikalembesed nagu biitel Paul McCartney... Siis, kui mehed ja poisikesed nagu seda isa tollal oli kandsid liibuva kraega valgeid dzempreid, mida nimetati palloniteks, ning laulsid romantilise häälega: ,,Yesterday all my troubles seemed so far away..." Nii algab raamat Iisist, kelle isa teadmata põhjustel oma elupäevad lõpetab. Tüdruku vanemad on lahutatud isal on uus naine ning poeg ja ema on Inglismaal tantsimas. See on olnud tema unistus juba väiksest tüdrukust peale. Tüdruk elab juba paar aastat ise oma ühetoalises korteris. Esimene sündmus ongi isa matus. See toimub vanade eestlaste usu järgi ja
Nende kõrval on siiski kindlalt püsima jäänud klassikaline ülikond, mis koosneb kuuest, vestist ja pükstest. Seelikupikkus kõikus aastase intervalliga mini, midi ja maksi vahel. Mini kõrghetkel tulid moodi mikrosortsid, mida kanti kas eest nööbitava maksi seeliku või kehasse töödeldud midimantli all. Lühikesedpüksid olid tol ajal nii ameti- kui ka pruudirõivas. Au sees peeti ka käsitööd, näiteks kanti kootud triibulisi dzempreid, liibuvaid veste ning sääresoojendajaid. 70. aastate keskel hakati valmistama Jaapani kimonost inspireeritud rõivaid. Jalanõud olid valdavalt platvormkingad, mille tallakõrgus oli 2- 12 cm. Äärmuslikud olid ka püksisäärte laiused, mis ulatusid nii meestel kui naistel külvaates 40-70 cm-ni. Pükste madala vöökohaga puusaosa oli seda kitsam. Mitte ainult teksaseid ei tõmmatud enam jalga põrandal lamades.
Kasukaid õmmeldakse kõige sagedamini põhjapõdranahast, vähem põdra-, jänese-, orava- ja lambanahast. Põhjapõdranahksed kasukad kaunistatakse tumedamatest ja heledamatest nahatükkidest ja värvilistest riidetükkidest kokku õmmeldud ornamendiribadega. Ka jalanõud tehakse põhjapõdranahast: talvised jalanõud on karvasaapad, suviste jalanõude nahal on karvad ära kraabitud. Rohkesti kannavad naised ostetud rõivaid: kleite, pükse, kampsuneid, dzempreid, mantleid, jopesid, kummikuid ja kingi. Meeste traditsioonilistest rõivastest kantakse tänapäeval vähesel määral särki, rohkesti aga ülerõivaid ja jalanõusid. Traditsiooniline särk on aplikatsioonidega kaunistatud. Suviseks ülerõivaks on riidest umbkuub, talviseks põhjapõdranahast umbkasukas, mõlemad on kapuutsiga. Umbkasukal on karvad ihu poole, kindad on varrukate otste külge õmmeldud ning kasuka peal kantakse riidest kattekuube. Külmade ilmadega pannakse selga veel teine
annaabi.ee 
