Ujurlased Dytiscidae Ujurlased on mardikaliste seltsi kuuluv sugukond putukaid. Ujurlasi arvatakse olevat üle 160 perekonna üle 4000 liigiga. Välimus Ujurid on ülalt vaadates ovaalsed, alt ja ülalt kumera voolujoonelise kehaga veemardikad. Nende tagajalad on laienenud käppade ja harjastega varustatud ujujalad, mida ujurid vees ujudes üheaegselt järsult liigutavad. Ujurite tundlad on pikad ja niitjad. Hingamiseks tõstavad ujurid tagakeha tipu veest välja ning koguvad kattetiibade alla õhuvaru
58. Kevikulised (Plecoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 59. Lutikalised (Heteroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 60. Liuskurlaste (Gerridae), vesiharklaste (Nepidae), selgsõudurlaste (Notonectidae) ja kärestikulutiklaste (Aphelocheiridae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus. 61. Mardikalised (Coleoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 62. Ujurlaste (Dytiscidae), sõudurlaste (Corixidae), pisisõudurlaste (Micronectidae) ja selgsõudurlaste (Notonectidae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus. 63. Ehmestiivalised (Trichoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest. 64. Ehmestiivaliste (Trichoptera) ja liblikaliste (Lepidoptera) ehituse ja eluviisi võrdlus. 65. Kahetiivalised (Diptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, põhirühmad, näiteid Eesti vetest. 66
Tegutsevad soojadel päikesepaistelistel päevadel. Lendavad hästi. perekond jooksik Carabus on keskne jooksiklaste perekond. perekond paugujooksik Brachinus liikidel avaneb anaalava juures kaht erineva koostisega lämmastikühendeid sisaldavat sekreeti eritava näärme juha. Õhu käes segunedes moodustub plahvatav gaasisegu. Plahvatusega kaasneb heli ja õhku paiskub väike suitsupilveke. Seda plahvatust kasutab putukas enesekaitseks. Sugukond ujurlased Dytiscidae. Peamiselt Holarktises elavad keskmised kuni suured (kuni 4 cm), ujujalgadega veemardikad. Röövtoidulised, suised kohastunud imemiseks. Vee alla võetakse õhk kaasa kattetiibade all. Eestis on suurimad ujurid laiujur Dytiscus latissimus ja kollaserv ujur D. marginalis. Sugukond kukriklased Gyrinidae. Väikesed (3-8 mm), läikivmustad, salkadena veepinnal tiirlevad röövmardikad. Ohu korral sukelduvad. Silmad on jaotunud kaheks, alumine pool jääb vee alla, ülemine vee peale
puhkeolekus kokku volditud. Eluviis: Mitmesuguseid toitumisviise. Täismoone. Enamus maismaal, aga mitme sugukonna esindajaid nii vastsete kui valmikutena magevees. Moone: Mõnedel vastseil võib vees olla trahhelõpuseid. Taimtoidulised vastsed tihti valge tõugu (konu) kujuga; röövtoidulised saledad ja liikuvad. Vastne kestub oma arengu jooksul mitu korda. Nukud vabanukud, keha jätked pole kehaga kokku kleepunud ja on sarnased valmiku kehajätketele. 60. Ujurlaste (Dytiscidae), sõudurlaste (Corixidae), pisisõudurlaste (Micronectidae) ja selgsõudurlaste (Notonectidae) väljanägemise ja eluviisi võrdlus Ujurlased elavad vees nii vastse kui ka valmikuna, röövloomad mõlemal juhul. Vastsele on iseloomulikud suured sirpjad lõuad, nukkub mullas. Ujurlastel on tagakeha otstes õhuavad: käivad veepinnalt õhku võtmas. Öösiti lendavad ning levivad nii teistesse veekogudesse. Keha ovaalne, ülalt ja alt nõrgalt kumer
annaabi.ee 
