t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi'
t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi'
t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiiv-akusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poiss-NOM on magav `poiss magab' 3. nominatiiv-akusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiiv-ergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' b) yabu uma-gu bua-n P A ema-ABS isa-ERG nägema-PST `Isa nägi ema' c) uma banaga-u S isa-ABS tagasi tulema-PST `Isa tuli tagasi' d) yabu banaga-u S ema-ABS tagasi tulema-PST `Ema tuli tagasi' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga
korral (näide a) või omastavas käändes täissihitise korral (näide b): b) Isa sõi pudru ära. A P Absolutiiv-ergatiivsed - on keeled, milles sihitisliku lause osalejad on markeeritud erinevalt nominatiiv-akusatiivsetest keeltest. Neis keeltes on sihitisliku lause agent markeeritud, aga patsient markeerimata. Mittesihitislike lausete ainus osaleja on markeerimata käändes ning teda tähistatakse samamoodi kui patsienti. dyirbali k (Austraalia) a) uma yaba-gu bua-n P A isa-ABS ema-ERG nägema-PST `Ema nägi isa' VT a-b: sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (ergatiivi lõpp gu), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa). Samas on mittesihitislike lausete ainus osaleja (S) markeerimata käändes, seega tähistatakse seda dyirbali keeles samamoodi kui patsienti. Skemaatiliselt: P=S; A 68
t markeerimata käändes (nagu on näidetes g ja h), nimetatakse neid keeli nominatiivakusatiivse süsteemiga keelteks. g) Kass magab. S h) The boy is sleeping. S poissNOM on magav `poiss magab' nominatiivakusatiivses süsteemis markeeritakse sihitisliku lause agenti ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti aga teisiti (markeeritud käändega). Skemaatiliselt: A = S; P Absolutiivergatiivsed dyirbali k (Austraalia) a) uma yabagu buan P A isaABS emaERG nägemaPST `Ema nägi isa' b) yabu umagu buan P A emaABS isaERG nägemaPST `Isa nägi ema' c) uma banagau S isaABS tagasi tulemaPST `Isa tuli tagasi' d) yabu banagau S emaABS tagasi tulemaPST `Ema tuli tagasi'
annaabi.ee 
