Tsaarivalitsus kasutas sotsialistide vastu vägivalda, et see maha suruda. Mustsada sai tegutseda tsaarivalitsuse vaikival heakskiidul, sest nad tegutsesid suurema tsaarivõimu nimel. Pärast Oktoobrimanifesti kasutas tsaarivõim sõjaväge revolutsiooni mahasurumisel ning nad saadeti tööliste ja talupoegade vastu. Mitmetes piirkondades kehtestati sõjaseisukord, kus väljaastumised võimu suhtes olid keelatud. 1906. aastal valiti ja tuli kokku esimene riigiduuma. Üks duumasaadik esindas 80 000 töölist, 2000 mõisnikku ehk mõisnike puhul oli esindatus suurem, tööliste puhul väiksem. Esimest duumat kutsuti ka rahva lootuse duumaks, sest inimestel olid sellega seoses suured lootused, sest loodeti, et nad võtavad vastu rahva olukorda parandavaid seadusi. Talupoegadele oli kõige teravam maaküsimus. Pandi ette seaduseelnõu, et mõisamaad võiks jagada töönormide alusel talupoegadele.
”54 Kui Jeltsin kuulutas Venemaa suverään- seks, siis oli Liidu desintegratsioon vältimatu. Mitrofanov prognoosib uue super- tsivilisatsiooni tekkimist Venemaa ja Euroopa ühinemise baasil. 51 Samas, 561–635 jm. 52 Samas, 642. 53 Samas, 47. 54 Митрофанов А. В. Россия перед распадом или вступлением в Евросоюз. Ad Marginem, Москва, 2005, 50. 146 Vene patriootide üks liidreid duumasaadik Dmitri Rogozin kirjutab, et Nõu- kogude Liidu lagunemine polnud programmeeritud, selle hävitas kuritegelik võim valitseva ladviku massilise reetmise tulemusena. Kompartei moraalne laostumine tõi võimule nõrgad liidrid, avalikud reeturid ja kameeleonid, “argpüksi” ning “täieliku tühisuse” Gorbatšovi ja “marasmiseerunud” poliitbüroo, kes ei suutnud kriisiolukorras riiki juhtida. GKTšP ei tulnud toime isegi Gorbatšovi ja Jeltsini arreteerimisega
1905 manifest lubas asutada erakondi, sellest haarati koheselt kinni. Kõikvõimalikke parteisid sündis kohe palju-palju. Vene erakondlik süsteem ei jõudnudki välja kujuneda, enne tuli I ms. Erakondlikust süsteemist mingi selge pildi andmine on võimatu. Trad-lt võib jagada erakonnad parem-pahempoolsuse skaalal. Parempoolsed, tsentrumi erakonnad ja pahempoolsed. Parempoolsed: terve hulk suhteliselt väikseid parteisid. Kõige tuntum Vene Rahva Liit, eesotsas Vene duumasaadik Vladimir Puriškevitš. Kõiki iseloomustas keisritruudus, suurrahvuslik šovinism ja õigeusukiriku rolli rõhutamine. Sellest tulenevalt nende peamiseks eesmärgiks oli võitlus Vm säilimise eest sellisel kujul nagu see oli. Keisri 17.okt manifestis nähti žesti, asjatut järeleandmist, pigem oleks eelistatud piiramatut isevalitsust jne. Olid sõjakalt meelestatud revol ilmingute vastu, nägid revol liikumise taga ennekõike juute, alustasid Vm-l juudipogrommidega, peksta võis ka
annaabi.ee 
