ja anda poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma, kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa. 15. oktoober 1905 puhkes Venemaal üldstreik, mis haaras kõiki eluvaldkondi. Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja 17. oktoobri manifesti, kus lubati: 1. Demokraatlikud vabadused 2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega 3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud. Pooldasid tugevat tsaarivõimu ja mõisa maavalduse
poliitilised vabadused. 1905 hakkasid Putilovi tehase töölised mässama, rahutused muutusid ülelinnaliseks, kui rahvas (~140,000) kogunes Talvepalee ette, et tsaari paluda korraldas too neile hoopis Verise Pühapäeva, ~1000 tapetut. Selline tegu vallandas protestiaktsioonid üle kogu maa, ka soomuslaeval "Potjomkin". Nüüd lubati sisemin. Bulõgini määrusega kokku kutsuda riigiduuma, kuid see ei rahuldanud kedagi, kuna duumale anti nõuandev osa. 15. oktoober 1905 puhkes Venemaal üldstreik, mis haaras kõiki eluvaldkondi. Nõuti dem. vabadusi ja Asutava Kogu kokkukutsumist. Vastuseks andis tsaar välja 17. oktoobri manifesti, kus lubati: 1. Demokraatlikud vabadused 2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega 3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud
Juba mai alguseks oli polku koondunud rohkem kui 3000 eesti sõjaväelast. Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille esimeheks valiti Konstantin Päts, loodu juunis 1917. Veebruaruirev tulemusena sai Eesti omale AUTONOOMIA. Selle nõue oli juba üsna vana, juba 1905. aasta rev leiti, et Eesti peaks saama kohalike asjade otsustamisel eesõiguse. 1906. oli koostatud isegi seaduseelnõu Eestile autonoomia andmiseks, see koostati Sveitsis (k.a. Päts), mõeldud esitamiseks Vene duumale, aga tegelik olukord oli selline, et seda seaduseelnõud isegi ei üritatud esitada. See nõukogu nägi ette, et Eesti saab oma maanõukogu ja parlamendi?. Ühtseks jäävad välispoliitika, riigikaitsepoliitika, majanduspoliitika, tollisüsteem. Maailmasõja eel tekkis Tallinnas Eesti Intelligentide klubi, mis koondas kõiki Eesti haritud seltskonna tegelasi. Seal arutati kõikvõimalikke päevapoliitilise probleeme
annaabi.ee 
