Religioon oli Roomas tihedalt riigi(võimu)ga seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi heaolu sõltub otse-selt jumalate heatahtlikkusest ja seetõttu pöörasid valitsejad suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamise- le. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, riik korraldas kultusepidustusi ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Tähtsamad preestrid, keda juhtis ülempreester ehk pontifex maximus, pidid hoolt kandma üleriigiliste pi-dustuste eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. Keis-ririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel riigi ainuvalitsejale keisrile. Roomlased suhtusid oma jumalatesse asjalikult selleks, et neilt midagi saada, tuli neid kohusetruult teeni-da, mis tähendas eelkõige annetuste toomist. Jumalatele kõige meelepärasemaks peeti loomade ohverda-mist. Rooma riik ei surunud alistatud rahvastele peale oma usundit, vaid suhtus nende
ri- ja raudteetranspordi jm alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ja propageerimine. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sh ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liiklu- se ohjamine (sihtgrupp: kohalikud omavalitsused, ettevõtted); 2) Rakendusuuringud keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele maksude jm soo- dustuste tegemise võimalikkusest ja raskete veoautode ja autorongide teekasutusmak- su kehtestamise otstarbekusest (sihtgrupp: riigiasutused, kohalikud omavalitsused); 3) Rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis (sihtgrupp: transpordiettevõtted, teadusasutused, kohalikud omavalitsused); 4) Transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasu- tamise propageerimine (sihtgrupp: kõik liiklejad).
Täienda-vaid hüvesid, sh soodustusi pakutakse eelkõige põhipersonalile ning need ei laiene üldjuhul uutele töötajatele. Samas teavitatakse viimaseid võimalustest, mis lisanduvad neile mõne aja möödudes. Täiendavad soodustused on muutunud paljude organisatsioonide töökultuuri oluliseks osaks, mille abil organisatsioon hoolitseb oma töötajate eest. Mitterahaliste ja kaudsete rahaliste hüvitamisvõtete puuduseks on nende rakendamise süsteemitus ja töötajate võrdsustamine soo-dustuste andmisel. Täiendavad hüved ja soodustused tuleb siduda töösooritusega, mis võimaldab tunnetada töötajatel paremini enda väärtust. Nii rahalised kui ka mitterahalised hüved tuleb viia sõltuvusse töötulemustest. Töötajatele võiks anda võimaluse valida ise endale sobivaim kompensatsioonipakett, vastavalt oma töötulemustele. Hüvitiste valikut teatud summa ulatuses nimetame paindlikuks hüvi-tamiseks. Töö hüvitamine tuleb isikupärastada
annaabi.ee 
