elektrooniliselt.*103 Kõige selle põhjal tundub aktide esitamise kohustus, välja arvatud jõustumata välisle- pingute esitamine, olevat ennast tänaseks ammendanud. Ilmselt ei saa ka olema kunagi olukorda, kus õiguskantsler jõuaks kontrollida ammendavalt kõigi formaalsete ja materiaalsete seaduste põhiseadusele vastavust.*104 Õiguskantsleri normikontroll on kujutanud endast senini abstraktset normikontrolli. 1993. aasta põhisea- duslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse*105 § 6 lõike 1 punkt 2 viitas põhiseaduse §-le 142, muutes õiguskantslerile kohustuslikuks §-s 142 sätestatud õiguskantsleri eelneva ettepaneku akti vastuvõtnud organile ja selle seostamise 20-päevase tähtajaga akti põhiseadusega kooskõlla viimiseks. 2002. aasta põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses säärast viidet enam ei leidu. PSJKS § 4 lõige 2 ja § 6 sätestavad õiguskantsleri protsessuaalsed õigused
m¨ argiks ja seadu- Qin riigid. Seep¨arast se m¨argiks, seletades nimetas Qin ise ennast ka kui seaduslikkust, mida tu- . Kasutus suve t¨ ahenduses leb s¨ailitada. Pronkskirjast on KevadeidS¨ ugiseid perioo- m¨ arkidele v~oi sea- di pronkskirja duslikkuse t¨ahendust ei leia. laen . on pigem kuninga ja p¨uhapaikade kaitsmine, hiljem tekkis m¨argile ameti- / ¡ Oige ~ m¨ark on £276 ¢(), koosnedes ja kilp- postil olemise t¨ahendus.
anhüdriid ) paarikutega liigesed – sünoviaalühendid, joonkeevitus – rull- keevitus, koonuskolb – Erlenmeyeri kolb, kohtbetoon – monoliitbetoon, toitejuur – imijuur, mille pidamine asjatuks, talutavaks või tarvilikuks mitmesuseks sõltub nende tunnetusväärtusest erialal. Muud sünonüümiat ja veelgi enam polüseemiat on siingi selgelt taunitud. Näiteks Uno Mereste on öelnud kindlalt: „Positiivset mitmetähenduslikkust pole olemas” (Mereste 2000: 87). Mitmetähen- duslikkuse keeldu on vajalikuks peetud siiski vaid ühe terminisüsteemi piires (Erelt 1972). Tekstides võidakse terminit siiski kasutada mitme, üksteisest veidi erineva nähtuse tähistamiseks. Näiteks omand on asjaõigusseaduses kasutusel kolmes eri tähenduses: ’omandiõigus’, ’õiguslik võim asja üle’ ja ’omandiõiguse ese’ (Mereste 2000: 338-339). Nagu Mereste 60 Terminoloogia
annaabi.ee 
