2) Ideaalid, väärtuskujutlused ja normatiivsed arusaamad, millest lähtuvalt kujundatakse sotsiaalse käitumise praktikat; 3) Õigus sel määral, mil see on kooskõlas üldisemate väärtuskujutlustega ja kõlbeliste ideedega; 4) Majandustegevuse valdkonda kuuluvad nähtused (nt majanduslik huvi, konkurents) (Mitendorf 2004: 12-13). Sotsioloogia iseseisva distsipliinina Sotsioloogilise uurimuse läbiviimiseks tuli Durkheimil tõmmata eristav joon psühholoogia ja sotsioloogia vahele, et oleks võimalik uurida ühiskonda eraldi individuaalsest aspektist. Durkheimi eesmärgiks oli näidata sotsiaalset reaalsust väljaspool indiviidi ja luua viisid selle reaalsuse uurimiseks (Morrison 2006: 186). Sotsiaalse reaalsuse all pidas Durkheim seega silmas mitte füüsilise keskkonna ja indiviidide omaduste hulka kuuluvaid asjaolusid, vaid just nimelt ühiskonna enda karakteristikuid ning kvaliteete (Mitendorf 2004: 13).
interaktsioon · Sotsiaalne kord tekib individuaalsete tegutsejate tegevuse tulemusena; need tegutsejad on võimelised oma suhteid ise korraldama ja reguleerima, muutma sotsiaalsed suhted ennustatavateks, edukateks ja vastastikku mõistetavateks · Et ühiskonda uurida, peame lähtuma tõlgendavatest metodoloogiatest, mis püüavad tabada, kuidas üksiktegutseja mingit sotsiaalset situatsiooni mõistab. Kultuur kui tegevus (mikroteooriad): sümboolne interaktsionism Rituaal Durkheimil (Religioosse elu elementaarsed vormid, 1915): rituaalid on sotsiaalse argielu voost eristuvad sündmused, milles ühiskonnaliikmed tulevad kokku selleks, et midagi (nt sümboolseid väärtusi - religioon) pühitseda. Rituaalid kinnitavad sotsiaalset korda, indiviidi solidaarsust teatud grupiga. Siit lähtuvalt põhimõtteliselt erinev rõhuasetus sümboolses interaktsionismis, millel on ka varasemad eelkäijad, kuid tekib ennekõike 1950, 1960ndatel inimeste sotsiaalne interaktsioon, s.h
tasand, nt õigus, moraal, religioon) ja morfoloogiat (materiaalsete väärtuste kogum). Kollektiivsed ettekujutused ei ripu tühjas ruumis, vaid sõltuvad inimühendustest. Nähtused ja mõisted pole sama, seega on küsimus, kas on üldse õigeid mõisteid, kirjeldamaks mistahes nähtuse õiget olemust. Tähtis on uurida ja jätta mõistetega manipuleerimine teisejärguliseks, kui see võimalik on. ROBERT KING MERTON on samuti arendanud anoomia teooriat. Ültes, et Durkheimil on õigus, et ühiskond dikteerib meie õigusi, kohustusi. Igaüks peab ühiskonnaga kaasas käima. On olemas 5 käitumisviisi: konformism, innovatsioon, ritualism, taandumine, mäss. Erinevad oma sotsiaalsete eesmärkide ja nende normipäraste vahendite valimise pooltest. Öelnud, et sotsiaalsete väärtuste puhul on tegemist ühiskonna poolt peale surutud väärtustega ja ühiskonna liikmed peavad
annaabi.ee 
