kirjanikutööle. Antud raamat põhinebki ainult autori poolt läbitud teekonnal. Reis algas Londonist, Thamesi jõe kaldalt kus autor, kes juba varem oli huvitatud purjetamisest, merest ja piraatidest kohtas ühte vanemat härrasmeest Indiast. Jutuajamine härraga andis Kevinile otsutava tõuke minna otsima piraatide loodud või leitud paradiisi, mis hindu sõnul pidavat asuma Komooridel või Madagaskaril. Tema esimene peatus Aafrikas oli Lõuna-Aafrika vabariigis, Durbanis. Ta kavatses reisida sealt edasi mööda Aafrika põhjakallast kas Mosambiiki või Madakaskarile. Durbanis asub üks maailma suurimaid sadamaid. Kevini plaan reisijätkamiseks oli otsida endale mõni sobiv laev ning tollega üle mere oma kujutletavasse sihtkohta seilata. Nõnda sai tutavaks ta meremehe Carvalhhoga kes oli oma aluse, Songaga teel Mosambiiki, Quelimanesse. Nad tegid vahepeatuse Beiras, mis asus juba samuti Mosambiigis. Seal nägi autor esimest korda kuidas
lõunas lähis-troopiline (vahemereline); keskosas tüüpiliselt kontinentaalne (tänu kõrgusele merepinnast)külmade ööde ja soojade päevadega, üldiselt poolkuiv. Transport Lõuna-Aafrika on kaasaegne ja hästi arenenud transpordi infrastruktuur. Teed on maailmatasemel. Õhu-ja raudteetranspordi võrgud on suurim Euroopas. Sadamad ja laevandus 8 sadamat: Richards Bay KwaZulu-Natal (Durbanis) East London, Port Elizabeth, Ngqura ( Eastern Cape) Mossel Bay, Cape Town , Saldanha (Western Cape) Raudtee Turistid ja Ärireisijatel on võimalus sõita Blue Trainiga, üks maailma kuulsamaid luksus rongid, samas Shosholoza Meyl transpordib reisijaid riigi suuremates linnades. Raudtee Gautrain, (80km) kiire raudteevõrgustik, ühendab Johannesburgi, Pretoriat ja
Sise- ja välisturu tarbeks kaevandatakse raua-, vase-, nikli- ja tinamaaki. Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 2.2 Energeetika tööstus Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud. Imporditud naftat töödeldakse Durbanis (Shelli tehased) ja Kaplinnas (Mobile, Cultex). 4/5 elektrienergiast annavad riikliku kompanii ESCOM soojuselektrijaamad, poole elektrienergiast tarbib mäetööstus. Töötleva tööstuse 7 põhiharud on metallurgia, masina- ja keemiatööstus. Masinatööstuses on ülekaalus mäetööstusseadmete, transpordivahendite ja põllumajandusmasinate tootmine. Enamik
Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 12 5.2 Energeetika tööstus Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud. Imporditud naftat töödeldakse Durbanis (Shelli tehased) ja Kaplinnas (Mobile, Cultex). 4/5 elektrienergiast annavad riikliku kompanii ESCOM soojuselektrijaamad, poole elektrienergiast tarbib mäetööstus. Töötleva tööstuse põhiharud on metallurgia, masina- ja keemiatööstus. Mustas metallurgias valitseb riiklik kontsern ISCOR, selle tehased asuvad Pretorias, Vanderbijlparkis ja Newcastles. Sulatatakse vaske (Okiep, Messina) ja alumiiniumi (ainus tehas Richard Bays). Masinatööstuses on ülekaalus
Vanem mäetööstuspiirkond on Transvaal, kus on kõigi tähtsaimate mäetööstusharude ettevõtteid. Suurimad kivisöebasseinid on Springs, Ermelo ja Witbank-Middelburg, rauamaaki kaevandatakse Thabazimbis. Uuem mäetööstuspiirkond paikneb Põhja-Oranjes, ning sealt saadakse ¾ kullatoodangust. 5.2 Energeetika tööstus Energeetikatööstus põhineb põhiliselt kivisöetööstusel, mis peale 1970. aastate energiakriisi on jõudsasti kasvanud. Imporditud naftat töödeldakse Durbanis Shelli tehastes ja Kaplinnas Mobileis ja Cultexis. 4/5 elektrienergiast annavad riikliku kompanii ESCOM soojuselektrijaamad, poole elektrienergiast tarbib mäetööstus. Töötleva tööstuse põhiharud on metallurgia, masina- ja keemiatööstus. Mustas metallurgias valitseb riiklik kontsern ISCOR, selle tehased asuvad Pretorias, Vanderbijlparkis ja Newcastles. Sulatatakse vaske Okiepis, Messinas ja alumiiniumi vaid Richard Bays asuvas tehases.
vahetamine efektiivsemate vastu tööstuses) ning taastuvenergia võimsusi suurendades asendades seeläbi fossiilkütustel põhinevat energeetikat. Kvalifitseeruvate projektide sõelast mahub läbi ka taastuvenergia võimsuste suurendamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamine, mis vähendab kaudselt CO2 emissioni. ÜRO Kliimakonverentsid COP 15 detsember 2009 Kopenhagenis, COP 16 Cancunis, COP 17 Durbanis Kopenhagenis kogunesid 2009 a kliimaprobleeme arutamas 193 riigi esindajad., kokku 15000 delegaati. Eesmärk saavutada kokkulepe, mis reguleeriks riikide tegutsemist peale 2012-t aastat. Kuigi eeltööd on tugevasti tehtud, oli läbirääkimiste pidamiseks ja kliimakokkuleppele jõudmiseks Kopenhaagenis aega vaid kaks nädalat. Riikide valmisolek kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks on erinev, mõni lubab kärpida, kuid
annaabi.ee 
