9mm pikad. Ürasklased uuristavad koores või puidus käike, kus möödub peaaegu lehes, invasiivne võõrliik. kogu nende elu, meie suurim ürask on hiidürask (Dendroctonus micans, tüve juurekaelal koore all, sisenemisava ümber vaigurõngas). Kuusel esinevad üraskid: Jalakas: Jalaka-kobrutäi (Eriosoma ulmi) lehed rulluvad kokku, alaküljel imevad kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips duplicatus), harilik täid. Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) ümar pahk lehe pealispinnal. niineürask (Polygraphus poligraphus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus). Männil esinevad üraskid: suur-säsiürask (Tomicus piniperda), väike-säsiürask (Tomicus minor), ladva-kooreürask (Ips acuminatus)
Kiudkihtpilved tekivad tavaliselt kõrgusevahemikus 68 km, troopikas ja suvel kõrgusel 810 km. Sageli on nende teke seotud sooja frondi või tsükloni lähenemisega. Tavaliselt enne neid tekivad kassiküüsi meenutavad kiudpilved (Cirrus uncinus), mis hiljem tihenevad ja ühinevad. Kiudkihtpilved moodustavad pisut kiulise või täiesti ühtlase valkja või piimja või nõrgalt sinaka katte paksusega sajast meetrist mitme kilomeetrini, mõnikord võivad nad olla mitmekihilised (duplicatus). Algul ilmuvad kiudkihtpilved horisondi lähedal, hiljem kerkivad kõrgemale, ja lõpuks katavad kogu taeva. Kiudkihtpilved koosnevad jääkristallidest. Eestis nad sademeid ei anna, aga väga madala õhutemperatuuri ja sellega seoses väikese aurumisega piirkondades (nt Ida-Siberis) võib kiudkihtpilvedest langeda väga nõrka lund või jääkristalle. Päike ja Kuu paistavad selgelt neist läbi, seetõttu võivad sageli esineda halonähtused: valkjad või nõrgalt
Puud laasitakse ja tõstetakse tüükaosaga kännule, et putukad saaksid ka tüvele altpoolt ligi. Enne üraskitõukude nukkumist püünispuud kooritakse või viiakse okasmetsadest vähemalt 2 km kaugusele. Koore all olevate mardikate hävitamiseks tuleb koored põletada. Püünispuudele võib kinnitada lisaks ka feromoonpüüniseid. Unustada ei tuleks ka kasulike linnuliikide arvukuse tõstmist tehispesade ülespanekuga okasmetsadesse. Harkkidane kooreürask (I. duplicatus) on eelmisest liigist veidi väiksem kuni 4 mm pikkune tumepruun läikiv mardikas. Lendlus toimub kuuse-kooreüraskiga samaaeg- selt, tavaliselt mõlemad liigid esinevad koos. Harkkidane kooreürask asustab samade kuuskede tüvede õhemakoorelist ülaosa. Peenematel puudel võib asustada kogu tüveosa. Lamapuitu asustab harva. Polügaamne liik. Haudepilt koosneb 1.....5 tavaliselt 6.....8 cm pikkusest looklevast emakäigust ja lühikestest vastsekäikudest. Põlvkond üheaastane
annaabi.ee 
