Kes on rahvas? Folkloristika kui teadus hakkas tekkima 19. sajandil. ,,Folkloori uurimine oli väga tihedalt seotud romantismi ja rahvuslikkusega ning selle algatasid ärksad inimesed, kes tundsid nostalgiat mineviku järele ja vajadust jäädvustada rahvusliku teadvuse või identiteedi olemasolu." 19. sajandil arvati, et rahvas on kirjaoskamatud talupojad, kes elavad maal. 19. sajandil puudus sõnal rahvas sõltumatu tähendus. ,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnase...
Rahvaluule on tavaliselt anonüümne 4. Rahvaluule väljendab pärimusrühma maailmavaadet 5. Rahvaluule võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme (Ülo Valk) 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Dundese järgi on rahvas inimeste rühm, kellel on vähemalt 1 ühine tunnus(elukutse, keel, religioon). Rahvarühmi võib mdoosutada linn, küla, osariik Varasem rahva määratlus rahvas on inimeste hulk, kes moodustav alamliigi, see on tsivilisatsiooni vastand, näiteks talupojad. A. Lang nimetas rahvast kui ,,kirjaoskamatuid kirjaoskusega ühiskonnas" 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga?
mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, najatamised jne. Teine määratlus on nt kommunikatsiooni laadi kaudu: öeldakse, et rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. 6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest? A. Dundese arvates võib mõiste ´rahvas´ tähistada mis tahes inimeste rühma, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. pole tähtis, milline see siduv tunnus on kas ühine elukutse, keel või religioon. On tähtis, et see, mis tahes põhjusel formeerunud rühmal oleksid mõned traditsioonid, mida ta peab omaks. Varasemas määratluses on öeldud, et sõna ´rahvas´ määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti
annaabi.ee 
