Austraalias kohtuvad nad Britannia pootsmani Ayrtoniga, kes nõustub neid laevahukupaika viima. Selgub aga, et Ayrton on reetur, kes üritas Britannial mässu tõsta ning tõsteti selle eest Austraalia rannikul kaldale. Ta üritab Duncanit kaaperdada ning seda oma endistest sunnitöölistest koosneva kaaskonnaga piraadilaevaks muuta, kuid tänu Paganeli järjekordsele hajameelsushetkele see kava ebaõnnestub. Ayrton, kes pärast ebaõnnestunud mässukatset Duncanile vangi võeti, lubab rääkida kõike, mida ta kapten Granti asukohast teab,üksnes juhul, kui teda Briti võimudele välja ei anta, vaid jäetakse mõnele asustamata saarele. Kuigi Ayrtoni tunnistustest kasu ei ole, peab Glenarvan sõna ning Duncan suundub asustamata Tabori saarele, kust juhuse läbi leitakse ka kapten Grant koos kahe Britannia madrusega. Ayrton jäetakse üksinda saarele, et ta seal oma süütegude üle järele mõtleks ning meelt parandaks
Ajastu siluett(figuur&pesu) Siluett oli enne sõda peaaegu valdavalt ,,tuubi ja tuunika" kombinatsioon,mille olid loonud Lucile ja seejärel Poiret.Sõja algusest kuni 1918.aastani domineerisid riietuses militaarsed mõjud,seejärel saavutasid tunnustuse sportlikud,kaasaegse väljanägemisega riided. Tantsumaailmal oli selle kümnendi moejoonele tohutu suur mõju,kõigupealt tänu Iasdora Duncanile,kes hülgas korseti,ja siis uitele moeloojatele nagu Pioret ja Lanvin,kes eelistasid valdavalt ampiirjoont ja idamaiseid vorme,mis said alguse pärast Vene balleti kuulusrikast külaskäiku Pariisis.Lisaks tanyjatar Irene Castle`i mõju,kes aitas populariseerida uusi tantse nagu bunny hug ja tango-kõik see tähendas ,et liikumisvabadus oli nüüd ülima tähtsusega ning pahkluu paistmine vältimatu.
See tõik moodustab raami prantsuse koreograafi Maurice Béjart'i Duncanist inspireeritud, vene baleriinile Maia Plissetskajale loodud soolole Isadora. Duncani pärand. Suhtumine Isadora Duncani pärandisse on vastandlik. Teda on nähtud vaid sugestiivse isiksusena, kelle kunst iseenese avaldamisega piirdubki. Enamasti heidetakse ette, et ta ei loonud mingit kindlat tehnikat ega jätnud maha koolkonda. Kuid kas see oligi tema eesmärgiks? Duncanile oli tants inimese vaba loovuse väljendus, mille puhul keha treenitus oli oluline vaid mõtete ja ideede väljendamiseks. Tants ei olnud tema arvates mitte vähestele valitutele mõeldud akadeemiline distsipliin, vaid igale inimesele kättesaadav võimalus enese arendamiseks. Lisaks sellele on viimaste aastakümnete uurimused näidanud, et Isadora ulatus koreograafina on olnud väga avar. Nooruse lüüriliste (rõõmsad, kurvad, igatsevad, tulised,
annaabi.ee 
