SNEZA D3sn Wenlock JAAGARAHU S1jg DOLOMIIT DAUGAVA D3dg Ülem JAANI S1jn DUBNIKI D3db LUBJAKIVI, PLAVINAS D3pl DOLOMIIT ADAVERE S1ad 370 Llan- DOLOMIIT
vettpidavate setete või kivimite all nagu kohati LõunaEesti moreenkõrgustikel ja PõhjaEesti rannikualadel. · Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga soo, tuule, jõe, mere, jääjärve, liustikujõe ja liustikusetetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. Vesi liigub vettandvate setete poorides · ÜlemDevoni veekihid levivad Eesti äärmises kaguosas Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. Vesi liigub vettandvate kivimite lõhedes · KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). Vesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes · KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Til1e
2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad Põhjavee kihid ja seirejaamad jagunevad Eestis järgmiselt: Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga setetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. a) Kvaternaari (Q) Vasavere põhjaveekogumi seirejaamad b) Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogumi seirejaamad c) Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi lahusalade seirejaamad ÜlemDevoni veekihid levivad Eesti äärmises kaguosas Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. a) ülem-Devoni (D3) põhjaveekogumi seirejaamad KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). a) kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumi seirejaamad KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Tille
(Lõuna-Eesti) asendavad neid aga süvaveelisemad savikad lubjakivid ja merglid, mis ladestu aluspõhja iseloomustab purdsetendite alt üles suurenev mineraloogiline küpsus, mis avaldub alumises ja ülemises osas on sageli punase- või kirjuvärvilised. Punasevärvilisus on kõige püsivamate mineraalide (kvartsi, tsirkooni, turmaliini) hulga suurenemises. suhteliselt süvaveelistes karbonaatkivimites seletatav suhteliselt vähearvuka Plavinase ja Dubniki eal valitsesid Kagu-Eestis tüüpilised merelised tingimused ja põhjaelustikuga, mille laguainetest ei piisanud rauaühendite täielikuks taandamiseks seal ladestusid peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste diageneesiprotsessidel. organismide kivistisi. Ülemdevoni lubjakivides on dolomiidistumise tõttu kivistisi vähe
annaabi.ee 
