Mida tundmatum on maastik, seda enam tuleb asukoha kontrollimisele rõhku panna. Eriti hoolikas ja täpne tuleb olla liikumisel pimedas. Maastikul liikuvast allüksusest määratakse keegi (allüksuse ülem ise või mõni targem ja kogenum allohvitser-sõdur) tavaliselt kaardilugejaks. Täiesti tundmatul maastikul, isikkoosseisu vähese kogemuse korral või pimedas tuleb kaardilugejaid määrata dubleerivalt. Asimuudi järgi liikudes püütakse võimalusel valida eespool maastikul välja mõni õiges suunas jääv orientiir (näiteks mõni eristatav puu või põõsas) ning liikuda selleni. Kohale jõudes kontrollitakse kompassiga suunda ja valitakse järgmine orientiir. Pimedas hoitakse tavaliselt teede ja orientiiride lähedusse. Peab meeles pidama, et pimedas võib vaadeldav maastik tunduda hoopis teistsugune, kui päevavalges.
Regionaaltasand jaguneb toimepiirkonnaks (riigiasutuste piirkondlik võrgustik) ning regiooniks (maakond). Maakonna tasakaalustatud areng on ülesandeks nii maavanemale ja maavalitsusele kui maakondlikule omavalitsusliidule. Regionaalne juhtimistasand on avaliku halduse kolmest tasandist keerulisim, kuna selles toimub nii riiklik kui omavalitsuslik juhtimine. Riiklik juhtimine avaldab ennast osalt dubleerivalt kahe vormina: territoriaalne juhtimine (maavanem + maavalitsus) ja haruline juhtimine (riigi kohaldusüksused). Maakonnas eksisteerib kaks omavahel osaliselt kattuvate funktsiooniga institutsiooni. Esmalt maavalitsus, mille eesmärk on riigi huvide esindamine maakonnas ning samas maakonna elanikkonna ühishuvide esindamine. Teisalt aga maakondlik omavalitsusliit, mis on omavalitsuste vabatahtlikule koostööle tuginev institutsioon, mis tegeleb samuti maakonna tasakaalustatud arenguga
Esimene grupp probleeme on seotud lastekaitse korraldusega. Lastekaitsetöös puuduvad riiklik koordinaator ja selgelt sõnastatud valdkonna prioriteedid. Reeglina ei ole lapse probleemid määratletavad ainult ühe ministeeriumi haldusalasse kuuluvatena, vaid vajavad eri osapoolte koostööd lapse huvide kaitsmiseks. Praeguses süsteemis on valdkondadeülene koostöö nõrk ja vastutus hajunud, ennetustegevus on koordineerimata, seda teevad erinevad erinevad täideviijad, osaliselt dubleerivalt. Osapooltel puudub arusaam oma rollist süsteemis. Teine grupp probleeme tuleneb sellest, et lastekaitsetöö kvaliteedi tagamise standardid on ebapiisavad, puuduvad juhised ning järelevalve lastekaitsetöö tegijate üle on puudulik. Järelevalvajatel puuduvad nii järelevalvestandardid kui oskused selle läbiviimiseks. Üle-eestiliste andmebaaside puudumise, ligipääsupiirangute ja kogutavate statistiliste andmete vähese analüüsi tõttu pole võimalik saada
annaabi.ee 
