Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve 11. soome oblikas (Rumex fennicus) Borbas 12
harilik meelik (Homalothecium lutescens) HÕIMKOND: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) KLASS: pärisraikad (Lycopsida) SUGUKOND: kollalised (Lycopodiaceae) PEREKOND: kold (Lycopodium) kattekold (Lycopodium annotinum) karukold (Lycopodium clavatum) KLASS: päriskeerdlehikud (Pteropsida) SUGUKOND: kilpjalalised (Hypolepidaceae) PEREKOND: kilpjalg (Pteridium) kilpjalg (Pteridium aquilinum) SUGUKOND: sõnajalalised (Dryopteridaceae) PEREKOND: sõnajalg (Dryopteris) maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) SUGUKOND: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) PEREKOND: naistesõnajalg (Athyrium) naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) PEREKOND: laanesõnajalg (Matteuccia) laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) HÕIMKOND:katteseemnetaimed (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: kaselised (Betulaceae)
10) odajas astelsõnajalg Polystichum lonchitis BRAUNI ASTELSÕNAJALG Polystichum braunii Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase BRAUNI ASTELSÕNAJALG Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae) Hõimkond: Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Klass: Keerdlehikud (Filicopsida) Selts: Polypodiales Sugukond: Sõnajalalised (Dryopteridaceae) Perekond: Astelsõnajalg (Polystichum) Liik: Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii) BRAUNI ASTELSÕNAJALG Esimesena märkas neid 1995. aasta suvel Mare Leis Vilma Kuusk (EPMÜ ZBIst) määras leiu Brauni astelsõnajalaks EPMÜ ZBI Eesti Põllumajandusülikooli (aastast 2005 Eesti Maaülikool) Zooloogia ja Botaanika Instituut. BRAUNI ASTELSÕNAJALG Levik Põhjapoolkera parasvöötmes. Suuremad osalevilad Euroopas (Norras, Rootsis ja KeskEuroopa mägedes)
pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse. [1] Kuna risoom on suhteliselt magusa maitsega, siis võivad nii mets- kui kodusead süüa neid paha aimamata ja saada mürgistuse. Samuti pannakse maarja-sõnajala lehti vahel ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral. Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) Harilik soosõnajalg on soosõnajalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim. Varem on soosõnajalga käsitletud sugukonnas sõnajalalised (Dryopteridaceae), kandes siis liiginime Dryopteris thelypteris. Soosõnajalga võib leida (liig)niisketelt kasvukohtadelt, näiteks lodudest, soodest ja järvekallastelt. Eestis on neid palju. Hariliku soosõnajala lehelaba on oma põhikujult süstjas (samasse sugukonda kuuluval liigil harilikul metssõnajalal aga kolmnurkse põhiplaaniga ning teritunud tipuga). Soosõnajala leherootsul puuduvad sõkalsoomused. Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) Järv-lahnarohi on veesisene taim lahnarohuliste sugukonnast
6 Metsosi Osi Osjalised Osjalaadsed Kidad Sõnajalgtaimed Taimed SÕNAJALAD Maarja-sõnajalg Sõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Dryopteris filix-mas Dryopteris Dryopteridaceae Dryopteridales Pteridopsida Pteridophyta Plantae Harilik laanesõnajalg Laanesõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Soo-sõnajalg Sõnajalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed Põhja-raunjalg Traunjalg Sõnajalalised Päris-sõnajalalaadsed Keerdlehikud Sõnajalgtaimed Taimed
(Matteuccia struthiopteris) (Matteuccia) (Woodsiaceae) kilpjalg (Pteridium aquilinum) kilpjalg (Pteridium) kilpjalalised (Pteridaceae), (Hypolepidaceae) kiviimar (Polypodium vulgare) imar (Polypodium) imaralised (Polypidiaceae) Maarjasõnajalg (Dryopteris sõnajalg (Dryopteris) sõnajalalised (Aspidiaceae), filix-mas) (Dryopteridaceae) harilik naistesõnajalg naistesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Athyrium filix-femina) (Athyrium) (Woodsiaceae) harilik mänd (Pinus sylvestris) mänd (Pinus) männilised (Pinaceae) alamperekond Diploxylon Koehne harilik kuusk (Picea abies) kuusk (Picea) männilised (Pinaceae)