Assotsiatiivse tingituse olemasolul kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhina. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Selleks kasutatakse mehaanilist harjutamist. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist (välkkaardid), võõrsõnade vastete kiiret leidmist (näidikute pakid), klaverimängu jne. Õppimine drillimise teel on sageli tüütu ja selle vältimiseks ning õppimise tõhustamiseks on soovitatav kasutada motiveerivaid võtteid mängu- ja võistlusmomendid. (Krull E, 2000) 8 3. OPERANTNE TINGITUS Operantse tingituse puhul ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopiski vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimimise ajendiks on organismi
Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. Paarisassotsioonide kujundamine on koolis oluliseks õppe-eesmärgiks, sest õpilaselt oodatakse palju automaatseid reageeringuid. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega - õpetatakse korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne... Õppimine drillimise teel on sageli õpilasele tüütu ja selleks on mitmesugused drilli motiveerivad võtted – kiitused, hinded, võistlused, mängud ... Hea on harjutustegevusse mänguliste- ja võistluselementide lülitamine. Operantne tingitus (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantse tingituse erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingitusest. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma regeerimisviisi märguandele tasustamise mõjul
kaugel sellest, kuidas inimlik õppimine tegelikult toimub. Tänapäevasemate käsitluste kohaselt on õppimine eelkõige tunnetamise eri vormidel põhinev protsesside kogum. Nende konkreetsete tunnetusprotsesside käsitlused on psühholoogias suhteliselt iseseisvad, ent õppimise seisukohast on tegemist paljude erinevate tunnetusprotsesside integratsiooniga. Kui käitumuslik lähenemine tingituse eri vormides sobib selgitama jäiga drillimise mõjusid, siis tunnetuslik lähenemine õppimisele peab eelkõige silmas õppijate aktiivsust. Õppijad on kognitiivse psühholoogia käsitluse kohaselt aktiivsed ja motiveeritud teadmiste otsijad, kes tunnetavad ise vastutust oma õppimise ja selle tulemuste eest. Nad peavad õpetaja poolt pakutava informatsiooni vastu võtma, selle tähendust mõistma ja seostama selle muude teadmiste ning oskustega, mis neil juba varasemast olemas on
annaabi.ee 
