47.Millal on drenaazi paigaldus kohustuslik? Vana kuivendussüsteemi lõhkumisel. 48.Kas katuste vihmaveesüsteemi vesi on kasulik juhtida drenaazi? Millal? Ei ole. 49.Kuidas paigaldatakse drenaaz vundamendi suhtes? Ümber terve maja. 50.Kuidas paigaldatakse drenaaz vundamendi taldmiku suhtes? Enam-vähem samale kõrgusele, ca ühe meetri kaugusele. 51.Mis on langetus(puhastus)kaev dreenisüsteemis? Kaev dreenisüsteemi sattuva sodi kokkukogumiseks ja eemaldamiseks. 52.Kas drenaazil peab olema kalle? Jah peab. 53.Millises ehitustsüklis paigaldatakse drenaaz? Peale vundamendi valmimist ja enne haljastuse tegemist. 54.Millised on ohud dreenisüsteemi paigaldamisel läbi kaevatud pinnases? Varinguoht. 55.Millised on ohud kaevikus töötamisel? Varinguoht ja kõrgemalt kukkuvate esemetega pihta saamine. 56.Millised on ohud kaevetehnika tööpiirkonnas töötamisel? Kõrgemalt kukkuvate esemetega pihtasaamise oht. 57.Kuidas kaitseb kaitsekiiver
pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline,täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinateliikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10..
See võib tekitada suvekuudel märkimisväärse lisakulu kastmisvee eest. [3] Väga mõistlik on kastmisveeks kasutada vihmavett, sest Eestis ületavad sademed auramise. Kõige kasulikum oleks vett koguda mingisugustesse mahtitesse, kuid vee kogumiseks on mitmeid teisi võimalusi. Maja projekteerimisel ja vundamendi tegemisel unustatakse sageli ära drenaaz. Maja vundamendi pikaealisuse jaoks on drenaaz väga oluline, kuid seoses vee hindade olulise kallinemisega on drenaazil tekkimas veel teinegi ning ka väga oluline kasutusotstarve. Rajatud drenaazitorustik aitab koguda vihmavett.Drenaazitorustiku äravoolukoha lähedale saab panna maa-aluse veemahuti ja sinna suunatakse drenaazi abil vihmavesi. Selline mahuti toimiks ülevoolu põhimõttel. Kui mahti saab täis siis ülejäänud vesi voolab edasi, kas tsentraalsesse drenaazi või suunatakse mujale. Teine võimalus on veemahuti asemel rajada salvkaev, kuhu samamoodi saab suunata drenaazi kaudu vihmavee
Erandiks on näiteks Peipsi järve rannik, kus isevoolu teel on võimalik ära juhtida osa kevadisest suurveest, sest Peipsi järve kevadine veetõus hilineb keskmiselt 1,5 nädalat võrreldes väikeste vesikondadega. Merepoldrid asuvad avamere ääres, kus suublas esinevad tõusu- ja mõõnaperioodid ning tormi ajal võib veetase olla kõrge pikka aega. Neid poldreid iseloomustavad kõrged massiivsed tammid. 50)Millised hooldustöid tuleb teha kraavidel ja milliseid drenaazil? Järelvalve käigus tuleb pidevalt jälgida kraave, eriti sel perioodil, mil seal on vett. Kraavidest tuleb eemaldada kõik sinna juhuslikult sattunud kivid, mättad jm. voolutakistused, jälgida kraavikindlustise seisukorda ja vajaduse korral kõrvaldada selle rikked, hoolitseda, et truupide sisse- ja väljavooluavad oleksid puhtad. Kraavid tuleb tingimata üle vaadata sügisel, enne külmade saabumist, ja sealt kõrvaldada kõik üleliigne
tõstmises pinnase pealeuhtumise teel. Üleujutusi luhtadel hoitakse ära kaitsetammidega. Kraavkuivenduse korral on kogu kuivendusvõrk, kaasa arvatud selle veereziimi vahetult reguleeriv osa, rajatud kraavidena. Drenaazkuivendusel täidab reguleeriva võrgu ülesannet maasse paigutatud torustik, vettjuhtiv täidis või maasse rajatud õõned. Torudrenaaz on tänapäeval põhiline, täidis- ja õõsdrenaaz on põhiliselt ajaloolised mõisted. Nii kraavkuivendusel kui ka drenaazil on oma eelised ja puudused. Drenaazi eelised teevad selle kuivendusviisi hästisobivaks põllumajandusmaadel, eeskätt põllul ja kultuurkarjamaal. Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinate liikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 %