30 cm kõrgus ka seinale. Hiljem jätkatakse seina isoleerimist 20 cm ülekattega. Keldriga hoone hüdroisolatsioon Keldriga hoone puhul on väga tähtis, et kelder oleks õigesti hüdroisoleeritud, sest kelder asub suuremalt osalt maa sees, mistõttu on ümbritsetud pideva vee ja niiske pinnasega. Keldri seintele mõjuv külgsurve on väga suur, aga seda koormust annab vähendada. Kasutades keldriseina vahetus läheduses täitematerjalina vett dreenivaid materjale saab koormust keldriseinale vähendada, sest sel juhul ei teki pikaajalist survelist koormust. Lisaks sellele on veel teisigi võimalusi, kuidas survet seinale vähendada ja juhtida vesi kõik drenaazi. Maapinna kalle peab olema hoonest eemale, ka sellega juhitakse vesi hoonest eemale. Drenaazi vajalikkus ja õige lahenduse valik sõltuvad juba konkreetsetest looduslikest tingimusest antud krundil.
külmumissügavust. (Nt kergkruus, EPS, stabipinnas, tööstusjäätmed, lahja betoon, perliit jne). See kiht lisatakse siis kui pole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutada teisi meetodeid. Mõlemad kihid peavad 0,5 m laiemad ülalpool asetsevast kihist olema. Hüdroisolatsioonikiht – lõigatakse ära ülaltpoolt tulev vesi. (Geosünteedid, stabi, tihe asfaltbetoon) Kapillaartõusu katkestav kiht – kasutatakse hästi dreenivaid materjale (kruus, killustik, liiv). Soovitatav on eraldada need materjalid teistest ümbritsevatest, nt geotekstiiliga. Paigaldatakse mulde alla ja/või teekatendi alla. Antud kihi ülesandeid võib täita ka geotekstiil. 4) Külmakerge ja kõik sellega seonduv (eelkõige vee liikumine pinnases, muldkeha veerežiim) Muldkeha veerežiim – Muldkehas asuva niiskuse hulk sõltub sademete hulgast, ümbritsevast
levikut. Kui kasvaja ei ole eemaldatav, üksnes siis võib vähiraku tüübi täpsustamiseks koeosakesi võtta. (Labotkin 2004.) Kasvaja leviku määramiseks basaalrakulise vähkkasvaja puhul ei ole lisauuringute tegemine vajalik, kuna praktiline oht kasvajate metastaseerumiseks puudu. Lamerakulise vähkkasvaja puhul on kindlasti vaja teha rindkereorganite röntgenoloogiline uuring ja kõhuõõneorganite ultraheli uuring. Samuti tuleks uurida antud kehapiirkonda dreenivaid lümfiteid ja lümfisõlmi. Kui kasvaja piirkonnas on kliiniliselt suurenenud ning tihenenud lümfisõlmed, siis on vaja teha nende tsütoloogiline (nõelbiopsia) või histoloogiline uuring (lümfisõlme eemaldamine). (Labotkin 2004.) NAHAVÄHI RAVI Lokaalse nahavähi nagu BRV kui ka LRV korral põhiliseks ravimeetodiks on kasvaja kirurgiline eemaldamine. Seejärel uuritakse mikroskoopiliselt eemaldatud kude, et olla kindel, et eemaldatud koe servades ei oleks kasvajarakke
annaabi.ee 
