Naisterõivastuse osad jäid samaks. Korsett muutus pikemaks ja seda hakati tugevasti kinni nöörima. Vööümbermõõt pidi olema kuni 40 cm. Korseti külge kinnitati endiselt pealiskleidi alt paistev brokaadist või mõnest muust siidkangast esitükk. See võis olla kaunistatud pitsidega. Vöökoht oli viidud õigest kohast veidi allapoole ja esitüki alumine ots oli kolmnurkne. Korsetti kanti särgi peal ja nööriti kinni selja tagant. Eest lahtise peliskleidi hõlmad tõsteti sageli drapeerituna puusadele nii et alumised kleidid ja pealiskleidi tavaliselt kontrastne vooder jäid paistma sellist kleiti nim. pesunaise kleidiks. Hispaanias oli kombeks kanda suvel üksteise peal 7-8 kleiti, talvel aga 12 kleiti. Tavaline oli kanda üksteise peal 3 alumist kleiti, mis olid tehtud brokaadist ja siidist ning kaunistatud pitside, tikandite ja volangidega. Pealiskleit õmmeldi raskemast kangast ja sellel võis taga olla slepp. Hakati
Järgmisena tõmmati selga tuunika, mis jättis alussärgi allääre nähtavale. Tuunika võis olla vöökohast kehasse töödeldud või sellest kõrgemalt särbiga keha ligi tõmmatud. Tuunika peal kandsid Bütsantsi naised rooma stoolat, vahel isegi kaht korraga. Stoola peal võis olla veel palla ehk mantel. Kanti ka loori, milleks tolleaegse moe järgi oli pikk kangariba, mida võidi kanda kuklale vajununa või siis ettepoole voldituna ja üle käsivarre drapeerituna. Meeste riietus: Bütsantsi riigi varasel ajajärgul kandsid mehed Rooma mõjutustega rõivastust, mis kehavormide peitmiseks oli mitmekihiline. Ihu peal oli pikkade varrukatega, tihedalt 26 kehale liibuv tuunika, mis ulatus kas põlvini või pahkluuni. Selle tuunika peal või ka selle asemel kanti pikkade ja laiade varrukatega tuunikat, mida nimetati dalmaticaks.
Järgmisena tõmmati selga tuunika, mis jättis alussärgi allääre nähtavale. Tuunika võis olla vöökohast kehasse töödeldud või sellest kõrgemalt särbiga keha ligi tõmmatud. Tuunika peal kandsid Bütsantsi naised rooma stoolat, vahel isegi kaht korraga. Stoola peal võis olla veel palla ehk mantel. Kanti ka loori, milleks tolleaegse moe järgi oli pikk kangariba, mida võidi kanda kuklale vajununa või siis ettepoole voldituna ja üle käsivarre drapeerituna. Meeste riietus: Bütsantsi riigi varasel ajajärgul kandsid mehed Rooma mõjutustega rõivastust, mis kehavormide peitmiseks oli mitmekihiline. Ihu peal oli pikkade varrukatega, tihedalt 26 kehale liibuv tuunika, mis ulatus kas põlvini või pahkluuni. Selle tuunika peal või ka selle asemel kanti pikkade ja laiade varrukatega tuunikat, mida nimetati dalmaticaks.
annaabi.ee 
