Pole säilinud. (Säilinud "Eurydike".) · Esimene suur ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Orpheus · Esiettekanne Mantuas (Põhja-Itaalia) 24. veebruaril 1607.a. · Võib nimetada ka esimeseks tõeliseks ooperiks. · Teksti autoriks Alessandro Striggio. · `Lugu muusikas' · Olemas kõik ooperile omased võtted: avamäng, aaria, salmilaul, juhtmotiivid, dramaturgiast inspireeritud instrumentatsioon ja retsitatiiv.
Kõik need õpikud olid määratud santacio ehk zestikunsti valdkonna jaoks. Zestid jagati loomulikeks ja kunstlikeks. Kunstlikud olid nagu omaette märgikeel, väga raskesti õpitav, kõik tuli selgeks õppida. Loomulikud olid igapäevased zestid. Oli näha kuidas pantomiimikeel muutub omaette keeleks, ajapikku muutus elitaarkunstiks. 12. Seneca ja keiser Nero Draamakirjandus sammus selles suunas, et oli mõeldud aind lugemiseks. See, mida me teame Rooma dramaturgiast, pärineb Seneca tekstidest. Seneca tekstides on tohutu monoloogide arv, dramaatiline pinge puudub, palju julmust väga verine. Seneca oli ka varajase inglise teatri algtekstiks. Teadlaste arvates oli Seneca eesmärk ära rikkwuda võimalikult palju kreeka näidendeid. Dramaatilisi etendusi ei olnud, loeti paberilt tükke. Sceneca jaoks draamategevus oli vähetähtsal kohal. Armastas kirjutada traktaate. Seneca oli patriits, rooma riigis üks rikkamaid inimesi. Tema
Teater oligi nagu tema impeerium, tema selle valitseja. Kõik trupijuhid ja näitlejad olid tema sõbrad ja tuttavad. Cervantese jaoks oli see tõeline katastroof, kuna ta oli teatrisse väga kiindunud. Ta tegi tugeva panuse teatrisse. Cervantes oli Alzeerias vangis, käsi oli kahjustatud jne. Löök teatri poolt tabas teda siis, kui ta arvas, et on juba kindel pind jalge alla ja siis sai nö löögi kõhtu. Lope põrmustas Servantese ettekujutuse õigest ja hästi kirjutatud dramaturgiast. Lope propageeris ,,uut kunsti" esteetiline mõiste, mis tähistas täiesti ebareeglipäraselt kirjutatud teost, põhi-ideeks oli just zanrite segamine. Traktaat ,,Komöödiate kirjutamise uus kunst" 1609. aastal. Need vabalt kirjutatud komöödiad köitsid publikut rohkem kui reegleid järgides kirjutatud teosed. Komöödia peab olema alati õpetlik, mitte aind reegleid järgiv. Sellega seotud ja Cervantese põhipretensioon Lopega Lope ei õpeta
Kirjad jagunevad mitmeks teemaringiks. Esimeses 7 kirjas vaatleb religiooni Inglismaal sekte. Ehkki tema suhtumine religiooni on eitav, leiab et inglimsmaal ollakse ususalliv. 8-10das kirjas analüüsib ta Inglise riigikorraldust, leiab et see on hea inimene on vaba ja ta on vaba asutama ettevõtlust. Järgmised 5 kirja tegelevad filosoofiaga ja tutvustavad Baconi, Newtoni ja Locke filosoofiat. Ei puudu tähelepanu ka inglise kirjandusele. Inglise dramaturgiast Voltaire peab seda jämedakoeliseks ja maitsetuks, aga rõhutab, et valisteb vabadus ja austus ning inglise näitlejad naudivad seda. Nimetab selle põhjuseks südametunnistuse vabadust ja inimese vabadust. Rõhutab vabaduse ideed, mis Pr taustal oli silmapaistev. Teosel oli laialdane mõju Pr-l. Voltaire tundis huvi ka ajaloo vastu. Leiab et ajalugu tehakse inimese kötega. Toob esile ka ühe asja, mis hiljem kirjanduses leiab rakendamist tänapäevani välja
annaabi.ee 
