Katariina I järgi 13. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 14. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? Giovanni Lorenzo Bernini 15.1. Missugune müüt oli aluseks G.L.Bernini skulptuurile „Apollon ja Daphne“? Antiigiaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. 15.2. Kuidas see müüt väljendub antud skulptuuris? Skulptuur annab ilmekalt edasi Daphne moondumist emotsioonide ja dramaatikaga, kujutades tema muutumise erinevaid astmeid ning ka Apollon on täpselt nagu teda antiikaegsetes teostes kujutati: noor, elujõuline ja naiselik 16. Mida püüdis barokk teha erinevate kunstiliikidega võrreldes renessansiajastuga? Renessansiajastul oli iga kunstiliik iseseisev, barokk aga kaotas piirid arhidektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. 17. Kes oli Itaalia barokiajastu maalikunstis nn. naturalistlikuma suuna esindaja
Nii ei leia me ka Aristotelese (384-322 e. Kr.) ,,Poeetikast" nii selgepiirilist lüürika mõistet kui eepika ja dramaatika puhul. Süstemaatiline jaotus kolmeks zanriks ilmneb esmakordselt 16. sajandil Itaalia renessansspoeetikas. Alles 18. sajandil muutus luule ja kunsti mõiste, see vabanes järk- järgult antiikajast pärinevatest reeglitest. Sellel perioodil võtsid luuleteoreetikud erinevad luuletuste vormid lüürika zanri nime alla kokku. Sellega kaasnes lüürika tõstmine eepika ja dramaatikaga võrdväärsele staatusele. · Loe: Jaak Põldmäe: Eesti värsiõpetus. Monograafia. Tallinn 1978. (2. trükk 2002); Karl Muru: Luuleseletamine. Tartu 2001. · Luulet on peetud indiviidi tundeelu väljendamiseks kõige sobilikumaks vormiks. Lüürika kujutab sageli luuletaja sisemaailma, elamusi ja mõtteid. Põhjuslike seoste ja loogika asemel võib luuletustest leida pigema vabu mõtteseoseid. Lihtsustades võib väita, et kuni 19
jääda võib, olgugi et see on ühe suure hispaania meistri üks väljapaistvamaid teoseid. Siiski, hoolimata oma maalides valitsevast ekstaasist ja rahutusest, jäi El Greco alati kunstnikuks, keda paelus isikliku maailmakäsitluse kujutamine. 7 Tähtsamad teosed ,,Kristuse lahtiriietamine" (Lisa nr 3) on üks varasmaid teoseid, mis visandatud oma dramaatikaga veel itaalia klassikalise traditsiooni ja osalt ka põhja koolkondade vaimus. Kristuse figuur kui inimliku ülluse algkuju on vastandatud teda ümbritsevate sulaste vulgaarsetele nägudele, see aga tõstab dramaatilist pinget. Teiselt poolt on ülespoole suunatud pilguga Kristusele kontrastiks ristipuu üle kummardava mehe figuur- sellega saavutab psühholoogiline pinge plastilise väljenduse. El Greco asetab vastupidiselt
"Kuningal on külm" on saanud impulsi piiblist, aga siin pole antud juhul mingit ümberjutustust, vaid see on pigem Tammsaare lugu. Lugu, mis on rõhutatult ühiskonnakriitiline allegooria ja kõige selgemalt ilukirjanduslik teos, mis totalitaarseid võimumehhanisme paljastab. Aino Kallas kokkupuutepunktid ka olemas, aga ta on autor, kes valdavalt kirjutab tekstide esimesed versioonid soome keeles ja integreerub Eestiga. 1935 näidend "Mare ja tema poeg" Hella Wuolijoki seosed ka eesti dramaatikaga + Artur Adson + Juhan Sütiste + Karl August Hindrey + Evald Tammlaan tema loomingutee jääb lühikeseks, tegi koostööd lavastaja Priit Põldroosiga, kes tegutses Töölisteatris, mis säilitas sotsiaalkriitiku hoiaku. Tammlaan läks kaasa Nõuk võimuga, aga suri sks vangilaagris. Kõige tuntum näidend "Raudne kodu" + Andres Särev dramatiseeringud: Mahtra sõda, Mäeküla piimamees, Kõrboja peremees, versioon Tõest ja õigusest, Mälgu rannaproosast jne. Draamakirjanduse
annaabi.ee 
