11- 12. sajandil muutub näidend rahvuskeelseks, sellesse põimitakse üha enam ilmalikke elemente ja see kasvab ka ulatuses. Kujunevad piibliainelised näidendid müsteeriumid, näitlejateks ilmalikud isikud ja ettekandepaigaks tavaliselt kirkuesine väljaks või turuplats. Müsteeriumide kõrval tekib 13. sajandil miraakel- imemäng, mille ainestik oli ammendatud pühakute elust või neitsi Maarja legendidest. Ka miraaklite ainestik muutub aja jooksul ilmalikumaks. Kõige hilisemaks keskaja draamazanriks on didaktiline moralitee, mis tekkis Prantsusmaal 14- 16. sajandil. Moralitee oli häälestatud küll usulis-kõlblalt, kuid sisaldas siiski ka sotsiaalset kriitikat. 14. sajandi kirjandus on laadilt üleminekuaja oma. Vaimuelus on ended renessanssist. Ühiskondlikult kuuluvad 14. sajandi silmapaistvad kirjanduslikud saavutused linnakirjandusse. Need on üha enam ilmalikustuv draama ja eepika. Kirjanduse suurkujudest kerkis 14. sajandil esile
tavalised linnakodanikud. 15. sajandil muutusid müsteeriumide süzeed üha üha keerulistemaks ja ilmalikumateks. Miraakel arenes eriti Prantsusmaal, allikaks jumalaema ja pühakute imeteod, kasutati ka olustikusüzeed. Sisu hakkas varajalt ähmastuma ning muutuma realistlikumaks. Pärast narripühade keelustamist jätkasid 15. sajandil nende traditsiooni teised üritused, mille käigus muutusid populaarseteks järgmised zanrid: · farss - arenes 14. sajandil iseseisvaks draamazanriks. Kujutatakse argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid, ohtralt koomikat. · sotii - lühike, improviseeritud palanarrimäng, poliitiline satiir. Keskaegses teatris oli kasutusel erinevad lavaliigid: · simultaanlava - "samaaegne" lava, ühel laval 3 tegevuspaika. · liikuv lava - rongilaadne lava, kus eri vagunitel oli erinev süzee. Dante Aligheri ja tema looming Dantet peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks. Uusajaga ühendab teda
püüdis Anton oma jutte ajakirjades avaldada. Algselt kasutas kirjanik pseudonüümi Antosa Tsehhonte. Tsehhov tegeles pingsalt enesekasvatusega. Ta nõudis ise endalt distsipliini ning tahtis ennast parandada. Temast sai peagi perekonna peamine toitja ja õdede-vendade kasvataja. Ta armastas neid väga. Ränga toga võitis ta lõpuks nii kirjanikuna kui ka inimesena. Tema pikem jutustus ,,Stepp,, avaldati ajakirjas ,,Svernõi Vetnik,, Ta muutis oma zanri draamazanriks. Kui tema vend suri tuberkuloosi otsustas Tsehhov sõita rongiga Sahhalini saarele kuna tahtis oma elu muuta. Sellele saarele saadeti kriminaalkurjategijad. Tsehhov tahtis õppida elu ja selle kõige kohutavamaid vorme.Kirjanik jäi sinna kolmeks kuuks ning tagasi tuli laevaga. Peale seda ostis ta väikese mõisa, kus elas vanemate ja õega. Tsehhovi proosa peamised teemad on, tegelikkuse tõepärane kujutamine. On kahte tüüpi