Aleuudid Põhja-Ameerikas Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. Sunda saared, Filipiinid ja Mariaanid Okeaanias Algebra valem: Kuriilid Aasias (a+b)2=a2+2ab+b2 IV. Vanad mäestikud: GEOGRAAFIA Apalatsid Põhja-Ameerikas I. Noored mäestikud: Draakonimäed Aafrikas Andid Lõuna-Ameerikas Skandinaavia, Uural, Tian Shan ja Verhojanski Kaljumäestik ja Kordiljeerid Põhja-Ameerikas Euraasias Atlas Aafrikas Püreneed, Alpid, Suur-Kaukasus ja Himaalaja Euraasias I. Vulkaanilised mäestikud: Aleuudid Põhja-Ameerikas Sunda saared, Filipiinid ja Mariaanid Okeaanias Kuriilid Aasias II. Vanad mäestikud: Apalatsid Põhja-Ameerikas Draakonimäed Aafrikas
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looduslikud eeldused Suur osa territooriumi asub poolkõrbe või kõrbe loodusvööndil Territoorium on mägine ja mõnes kohas kõrb Mullaks põhiliselt pruunmuld Poolkõrbe muld on ebaviljakas Riigi pindalast 13% kõlbulik põllumaa 22% riigi pindalast korralik põllumaa Pinnamood Vabariigi loode osasse ning põhja osasse jäävad kõrbed ei ole sobilikud põlluharimiseks Draakonimäed (kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane) on sobilikud karjakasvatamiseks. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kuiv, päikeseline Draakonimäed mõjutavad (takistavad India ookeani niiske õhu tungimist sisemaale) kliimat Keskmine temperatuur maapinnal jaanuaris on 20-30 kraadi ja juulis 5-20 kraadi
Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad. *Vaikse ookeani tulerõngas. 2Tüüpi: *Koonusekujuline kihtvulkaan, tekib kui on tegemist räni,-ja gaaside rikka viskoosse magmaga. Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused. *Lame kilpvulkaan, tekib siis kui magma on gaaside ja räni vaene ning väikese viskoossusega. MAAVÄRINAD fookus- maavärina kolle
Väga kauges minevikus oli Aafrika loomastik sarnane Madagaskari praegustele loomadele. Mürkmadusid, ahve, suuri kiskjaid ja sõralisi siin ei leidu. Iseloomulikud on leemurid ja kameeleonid. Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiireldes surnud loomi. Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m.
astanguina 700-1500 meetrini. Kliima Asub troopilises kliimavöötmes Keskmine temperatuur talvel on 15 - 20 c. Keskmine temperatuur suvel on 25 30 c. Paikneb suvise vihma alal. Sademete hulk ranniku lähedal on kuni 15 mm ja järsaku aladel kuni 100 mm. Pinnamood Kõrbe lõunaosa on liivakõrb Põhjaosa on valdavalt kivikõrb Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. Kõik jõed kaovad liiva Loomad Loomad vajavad eksisteerimiseks vett,toitu ja kaitset. Kõrbes on palju putukaid, ämblikke, roomajaid, närilisi. Neil on suured kõrvad temperatuuri reguleerimiseks. Osad väiksemad loomad ei joo üldse. Tihe karvastik kaitseb päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Taimed Namibi kõrbes on üle 600 taime liigi. Paljud neist on väga
LAV · Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? · Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. · Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. LAV on Draakonimäed mille kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane, sobilik karjakasvatamiseks. Vabariigi loode osassse ning põhja osasse jäävad kõrbed, mis ei ole sobilikud maaharimiseks. · Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). Lõuna-Aafrika asub lähistroopilises kliimavöötmes,
lange seal talvel temperatuur väga alla. (1,8) (8.) 3.3 Kuna ta asub ookeani ääres siis mõjutavad kliimat hoovused. Mõjutavad veel ka mäestikud ja liivaluited. (5.) 4. Veestik 4.1 Vett on vähe, mõned väiksemad jõed mida pole kaardile märgitud. Kuna kõrbest möödub külm hoovus siis on tihti seal udu, millest on kasu taimedele ja loomadele. (4, 5) 4.2 Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. (5.) 4.3 Kui seal on kuiv ja kuum, siis on veetase madal. Aga muidu kui sajab siis on veetase kõrgem. (8.) 4.4 Suuri järvi pole. (5.) 4.5 Neid ei ole. (5.) 5. Mullastik 5.1 Valdavateks on helehallid mullad. (1.) 5.2 Enamasti kivimite murenemisest saadud muld sisaldab vähe taimseid ja loomseid materjale. Kuna ilmastik on liiga kuiv siis vähesed taimsed ja loomsed bakterid ei lagune huumuseks. (1.) 5.3 Viljakus on halb
aladel (kohati väga tiheda asustusega). Rannajoon on enamasti sirge ja rannik mägine, sobivaid sadamakohti leidub vähe. LAV asub valdavalt kiltmaadel ja platoodel, mis moodustavad India ja Atlandi ookeani rannikumadalikule laskudes Suure Astangu. Astang on kõrgem Draakonimägedes, kus asuvad ka riigi kõrgeim tipp Mafadi (3450 m). Maa lõunaosas paiknevaid Kapi mägesid eraldab Suurest astangust Suur-Karoo nõgu. LAV paikneb mitmes kliimavöötmes. Suur astang ja Draakonimäed takistavad India ookeani niiske õhu tungimist sisemaale. Külm Benguela hoovus põhjustab riigi lääneosas kuivust. Riigi põhjaosa asub troopilises ja lõunaosa lähistroopilises vööndis. Idarannikul valitseb niiske mereline, sisemaal mandriline poolkõrbe, läänerannikul kõrbe ja lõunarannikul vahemereline kliima. Lõunarannikul puhub lakkamatu tugev idatuul, mis on takistanud ümber Hea Lootuse neeme itta purjetamist ja põhjustanud laevaõnnetusi
annaabi.ee 
