Ta seob oletused ja tõe hoopis erinevate käsitusvaldkondadega. Oletused puudutavad meeltega tabatavat. Tõde ja ilmsus ei ole tema käsituse kohaselt aga mitte eranditult jumalatele reserveeritud, vaid on ka inimestele täiesti ligipääsetavad, kuigi mitte meeltega tabatava vallas. Tõetunnetuse võimalikkuse loob alles too meeltele tabamatu sfäär, mida Parmenides oma luuletuse esimeses osas püüab lähemalt kirjeldada. Alethes – doxai vastandus; filosoofiliste tõe-käsituste põhitüübid . Luuletuse proloogis pöördubki jumalanna autori poole järgmiste sõnadega: Ole tervitatud! Ei paha jagu (moira), vaid Themis ja Dike on juhatanud sind käima seda teed, mis on väljaspool inimeste astutud radu. Sa pead kõike kogema: nii tõelisuse (aletheies – 1 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053.
müüva käsitöölisega). Rändas ligi 18 a. ringi, 306. naasis Ateenasse ja soetas endale maatüki koos majaga. Nüüd oli võimalus pühenduda filosoofiale. Eluviis lihtne, vaesusele kalduv. Tema juurde kogunes sõpru, õpilasi; tema filosoofiakooli hakati kutsuma Epikurose aiaks. Õppetöö toimus seal veel 51. e. Kr. Epikurose arvates on filosoofia ülesandeks aidata inimestel õnnelikuks saada ja kannatustest vabaneda. Temalt on säilinud 3 kirja ning "44 peamist arvamust" (kyriai doxai) Filosoofia jaguneb: 1. Eetika õpetus õnnest ja selle saavutamisest 2. Füüsika õpetus maailma loomulikest alustest ja nende seostest 3. Kanoonika õpetus inimese maailmatunnetusest ja sellest, kuidas jõuda tõeni. Osad moodustavad seotud terviku. Kanoonika: Kõik teadmised tuginevad aistingutele, mis tekivad seepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid, mis sarnanevad kehadega, kuid on õhemad. Kujundid võivad säilitada kehade korrapärasuse või ka mitte
Aristoteles oligi esimene, kes pakkus süstemaatilise ülevaate varasemast filosoofia ajaloost (veel Hegel ütles oma loengutes filosoofia ajaloost, et kreeka filosoofia tundmaõppimiseks pole midagi paremat kui lugeda "Metafüüsika" esimest raamatut). Aristotelese vaated ja meetodid võttis hiljem üle tema peamine õpilane Theophrastos, kes kirjutas 18 raamatust koosneva "Füüsikute arvamusi" (Physikôn doxai), mis on säilinud katkenditena. Nagu Aristoteles, nii käsitleb ka Theophrastos füüsikute õpetusi probleemidekeskselt. Platoni Akadeemiat juhtinud Kleitomachose 120. a. paiku e. Kr. koostatud Theophrastose teosel põhinev väljavõte on olnud allikaks Sextus Empiricusele, Cicerole ja Poseidoniose stoikute koolis I saj. esimesel poolel e. Kr. kirjutatud teosele "Muistsed arvamused" (Vetusta placita). Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios