liigutamist jne) ,,Kui usk võib seda, miks ei või ta siis ka veel suuremat? Miks ei või ta lõpuks sedagi, et muudab lihtsainimlapse jumalapojaks, kes lunastab maailma, ainult kui sellel lapsel on küllaltki suur usk? ... küllalt suur ja kindel!" Indrek räägib elavast usust mitte müüdist, millesse uskus vana Andres. Vana Andres aga arvab, et poiss on ära pööranud ning vajab kaastunnet. See kindel/elav usk paneb Indreku ja Mauruse vahele võrdusmärgi. See uus usk on pärit Dostojevskilt ja tähendab seda, et kui kõik inimesed usuksid seda elavat ja kindlat usku, siis oleks maailm lunastatud. Tsitaat Andreselt: ,,Aga kust võtta see jõud, kust võtte need käed, mis suudaksid jõepõhjast kiskuda risu need vastuolud vaimselt toidulaualt ja inimese seest, mis juba maailma loomisest alates on vankumatud." Indrekul on kõrgemalt poolt antud ülesanne tasakaalustada loodust inimese sees ja tema ümber panna see inimene mõtlema
Sees on ka Suits ja Under, see jääb viimaseks korraks enne väga pikka aega, kui neid jälle kooliraamatusse lubati. Tähelepanu väärib ka lugemiku illustreerinud kunstnike nimistu: Bach, Sagrits, Okas, Jensen, Kollom, Luhtein jt. Kuid pildid ise on selgelt ühese ülesandega: suurendada viha N.Liidu vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on P.Keerdo Lapsetapp, kuid A. Jakobsoni Väike kangelane (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri) läheneb samuti talutavuse piirile. On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis olla niisuguseid lõike ja eriti niisuguseid pilte. Tsiteerin: Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad... ta ei murdnud siiski... Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna,
väärtust isegi poliitiline suunitlus ei muuda: Kalevipoeg, Koidula, Bornhöhe, Vilde, Tammsaare, Tuglas ja Luts- see jääb viimaseks korraks enne pikka aega, kui neid jälle kooliraamatutesse lubatakse. Lugemiku illustratsioonid on selgelt ühe suunitlusega- suurendada viha ENSV vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on A. Jakobsoni "Väike kangelane" (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri). On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis leiduda niisuguseid taluvuse piire ületavaid lõike. ..."Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad...ta ei murdunud siiski...Ja kui nad ta üsna õhtu eel jälle kord üksinda jätsid, haistis ta pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivat kogu ta
selle kaudu, et kohustuste tegematajätmisel on oma tagajärjed: millegi meeldiva ärajäämine, mingi keelu lisamine jms. Hästi õnnestunud töö kiidab tegijat ja laps kogeb tegutsemisrõõmu. Inimese vaimne kasvamine tugineb võimele teha ka vastumeelseid asju. Täiskasvanu peab jälgima, et laps täidaks oma kohustused, hoolitseks oma asjade, oma tegevuse tagajärgede, korra, kooliülesannete, oma hügieeni ja kokkulepitud kodutööde eest Kodu on armastuse saamise ja andmise koht Fjodor Dostojevskilt pärineb järgmine mõte: parim kasvatus on, kui lapsel on kodust kaasa võtta häid ja helgeid mälestusi. Mida rohkem neid on, seda kindlamini on laps päästetud kogu eluks. Lapsed tahavad, et neil oleks nii isa kui ka ema, et nad mõlemad kannaksid üht ja sama nime ning elaksid ühes ja samas kodus. Võib öelda, et laps on traditsiooniliste väärtuste kõige kindlam säilitaja. Kui suudame vanematena panna lapsed tundma, et neid märgatakse,