(Podiceps auritus). Samuti on kaitsealal kobras (Castor fiber) suhteliselt arvukas. Paikseteks asukateks on metskits (Capreolus capreolus), põder (Alces alces), halljänes (Lepus europaeus), valgejänes (Lepus timidus), rebane (Vulpes vulpes), metssiga (Sus scrofa). Kohata võib ka karu (Ursus arctos) ja läbirändaja on hunt (Canis lupus). Taimeliikidest on kaitsealal II kategooria liigid austria roidputk (Pleurospermum austriacum), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-arvis) ning III kaitsekategooriasse kuuluv roomav öövilge (Goodyera repens). Austria roidputk kasvab suhteliselt hästi Pikassaarel ja Pähklisaarel. [2,3] Kerttu Luik YASB-51 072877 9 SISUKORD KOKKUVÕTE Põlvamaal asuv Meenikunno maastikukaitseala on üks ilusaimaid paiku Eestis, kus elavad mitmed kaitsealla kuuluvad liigid
Pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), (raunjalalised) LK2 Harilik sookold( Lycopodiella inundata), (kollalised) LK2 Koldjas selaginell ( Selaginella selaginoides),(selaginellilised) LK2 Kummeli-võtmehein ( Botrychium multifidum), (maokeelelised) LK2 Roomav akakapsas ( Ajuga reptans), (huulõielised) LK2 Püramiid-akakapsas ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 Soomurakas ( Rubus arcticus), (roosõielised) LK2 Palu-liivkann ( Arenaria procera), (nelgilised) LK2 Vesilobeelia ( Lobelia dortmanna), (lobeelialised) LK2 Kollane kivirik( Saxifraga hirculus), (kivirikulised) LK2, direktiivliik Püramiid-koerakäpp ( Anacamptis pyramidalis), (käpalised) LK2 Kõdu-koralljuur ( Corallorhiza trifida), (käpalised) LK2 Harilik sookäpp ( Malaxis paludosa), (käpalised) LK2 (ainulehine) Soovalk ( Malaxis monophyllos), (käpalised) LK2 Soohiilakas ( Liparis loeselii), (käpalised) direktiivliik, LK2 Lõhnav käoraamat ( Gymnadenia odoratissima),LK2
pesitsejad on sookurg (Grus grus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arguata) ja hallõgija (Lanius excubitor). Omapärase elustiku ja veeomadustega on kaks lähestikku asuvat järve. Muidu kalavaesest järvest on leitud mitmeid haruldasi ränivetikaid (Eunotia robusta), koldvetikaid (Dinobryon pediforme) ja zooplanktonit. Esineb II kaitsekategooria liike nagu järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), vesilobeelia (Lobelia dortmanna) ning leitud on ka ränivetikaid (Eunotia robusta) ja ikkesvetikaid (Staurodesmus sp.). Kaitsealal liikudes võib hea õnne korral kohata suurloomadest põtra (Alces alces), pruunkaru (Ursus arctos), ilvest (Felis lunx), hunti (Canis lupus), suurematest lindudest merikotkast (Haliaetus albicilla), kalakotkast (Pandion haliaetus), metsist (Tetrao urogallus), tetre (Tetrao tetrix) jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon? Meenikunno maastikukaitsealal ei ole administratsiooni
annaabi.ee 
