Õpimapp Georg Karl Julius Hackenschmidt Tartu 2010 Elulugu Georg Karl Julius Hackenschmidt, kes oli tuntud ka kui Hack või Vene Lõvi, sündis 2. augustil 1878 Dorpatis, tänases Tartus. Ta loobus oma varasemast armastusest, tõstmisest ning hakkas tegelema proffessionaalse maadlusega, mis tõotas tulusamat karjääri. Kui ta poleks niimoodi otsustanud, siis oleksid tema poolt püstitatud tõsterekordid ehk sootuks suuremadki olnud. Hacki kehalised treeningud tema varajases nooruses arendasid temas kiirust ning oskust oma keha kontrollida ning vormisid tema füüsilist vundementi, sooritamaks vägitükke raskuste tõstmises ning hiljem ka maadluses
shorter, but were often longer and very irregular. This fact led me to understand that the flight of ideas was not the accelerated consequence of mental images, but were volatile and instable emerging processes in the conscience" (p. 44). 1883. astal avaldas Leipzigis Compendium der Psychiatrie, millest kasvas hiljem välja psühhiaatria Piibel Lehrbuch der Psychiatrie. Teine trükk ilmus 1887. aastal ja oli 540 lk. Kolmas trükk ilmus Dorpatis ja oli 584. lehekülge. Järgmine, 1893. aasta väljaanne oli juba 702 lehekülge ja viies (1896) 825 lehekülge paks. Viimane kaheköitelises väljaaandes, mis ilmus 1927. aastal oli 2425 lehekülge. Kraepelini suurimateks teeneteks psühhiaatrias on: (1) Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatilistele haigustele, on oma kindel kulg. Sarnaselt muudele haigustele põhjustab vaimuhaigusi pärilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused või endokriinsed protsessid
Need enda mälu katsetused pani Hermann Ebbinghaus kirja raamatus Über das Gedächtnis, mis ilmus 1885. aastal, avades inimese mälu jäädavalt katselisele uurimisele. Mälu, mida esialgu oma liigse hingelisuse tõttu taheti üldse katselise teaduse ukse taha jätta, muutus peagi siduvaks teljeks, mille ümber kogu psühholoogia keerleb. On tähendusrikas, et esimene eestlase kirjutatud raamat psühholoogiast on samuti mälust. 1897. aastal trükiti Dorpatis teos, mille autoriks oli Rudolf Kallas ja see kandis pealkirja "Mäluõpetuse süsteem" (System der Gedächtnislehre). Kallas üritas vastata küsimusele, kuidas on võimalik, et üks ilma koolihariduseta Eesti rahvalaulik suudab meeles pidada värsside hulka, mis oma arvult ületab Homerose Iliase ja Odüsseia kokkuvõetult. Kallas oletas, et regivärsi vorm (alliteratsioon, värsimõõt jne.) ongi abivahendiks, mis aitab sellist tohutut hulka värsse meeles pidada.
annaabi.ee 
