Tartu Ülikool Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. 30. juunil 1632 avas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased võeti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Aktusel pidas Liivimaa kindralkuberner ja ülikooli kantsler Johan Skytte kõne, milles esitas oma seisukoha, et ülikoolis peavad saama õppida mitte üksnes aadlikud ja linnakodanikud, vaid ka vaesed talupojad. . Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele
Troonile astudes sai sõjalise päranduse 1613 sõlmiti rahu Taaniga 1617 lõpetati sõda Venemaaga 1629 tehti rahu Poolaga Rootsi sekkus kolmekümneaastasesse sõtta Saatuslik Lützeni lahing Gustav II Adolfi surnukeha transportimine Wolgast Rootsi Gustav II Adolfo sakrofaag Stockholmis Riddarholmi kirikus Gustav II Adolf ja Eesti: 16.veebruaril 1631 kirjutati astuamis leping Gustav Adolfi kooli jaoks ja 6.juunil 1631 kool avati 30.juunil 1632 kinnitas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise ehk Tartu Ülikooli asutamisüriku 16.Veebruaril 1631 sõlmitud Gustav Adolfi kooli astutamisleping Gustav II Adolfi kuju Tartus Kasutatud materjalid: http://www.gag.ee/index.php?categoryid=2 http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_II_Adolf http://www.stmikael.ee/index.php/et/ajalugu/40-ptk-14 http://en.wikipedia.org/wiki/Gustavus_Adolphus_of_Sweden http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool#Tartu_.C3.BClikooli_ajalugu http://et.wikipedia.org/wiki/Kolmek%C3%BCmneaastane_s%C3%B5da
Tartu Ülikool Kaisa-Mai ja Jan-Jürgen 30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav Adolf II Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Academia Gustavianal, nagu ka teistel tolleaegsetel Euroopa ülikoolidel, oli neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Kõik õpilased alustasid õpinguid filosoofia teaduskonnas, ning juhtiv teaduskond oli usk. 1665. - 1990. oli ülikooli töö Vene-Rootsi sõja tõttu häiritud. Ülikool viidi näljahäda tõttu üle Pärnusse, seal sai ta tööd jätkata 1710. aastani kui linn alistus Põhjasõjas Vene vägedele. 1
aastat, kui Liivimaa läks täielikult Rootsi võimu alla, tehti juttu rohkem haridusest. Haritud Rootsi kuningal Gustav II Adolfil oli selleks kindel soov, et Liivimaal on vaja haritud inimesi . Kahe aasta jooksul olid vaidluses kellele ja kuhu tuleks kool avada, kuid 16.veebruar 1631 kirjutati alla Gustav Adolfi gümnaasiumi lepingule, kuid avati pidulikult 6.juuni 1631. ·Samal aastal kui ta suri sai ka alguse tänu Talle Tartu Ülikool. 3 0.juunil 1632 kinnitas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise ehk Tartu Ülikooli asutamisüriku. Pidulik avamine toimus 15.oktoobril 1632, kus öeldi, et kool on nii talupoegadele kui ka rüütlitele. Koolis oli neli teaduskonda usu-, arsti-, filosoofia- ja õigusteaduskond.
Tartu Ülikooli ajalugu 30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma kuningliku allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. 1632-1710 Academia Dorpatensis / rootsiaegne Tartu Ülikool * Academia Gustaviana 1632-1665 * Academia Gustavo-Carolina 1690-1710 Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Vene-Rootsi sõja tõttu viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Aastal 1690 sai Tartust jälle ülikoolilinn. Rootsi-vastase koalitsiooni ning 1695.1697. aasta suure näljahäda tõttu viidi ülikool Tartust Pärnusse. 28. augustil 1699 avatud Pärnu Academia Gustavo-Carolina suleti seoses linna kapituleerumisega Põhjasõjas Vene vägedele 12. augustil 1710.
Tänapäeva töötab tema asutatud kool ikka samal kohal Kloostri tänaval, nüüd juba Gustav Adolfi Gümnaasiumi nimetusega. Tartu gümnaasium muudeti üsna pea pärast asutamist ülikooliks. 30. juunil 1632. aastal kinnitas Gustav II Adolf oma allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku, mis lubab meie suurkooli ajalugu sellest ajast alustada ja auväärseks lugeda. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) avamine toimus sama aasta 15. oktoobril (uue kalendri järgi 25. oktoobril). Tartu akadeemia toimis Uppsala ülikooli privileegide alusel filosoofia-, õigus-, usu- ning arstiteaduskonnaga (8). Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Sõdadest laastatud maal oli puudus riigiametnikest, pastoritest, arstidest, kodu- ja gümnaasiumiõpetajatest
kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. ·Academia Gustaviana- 30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Esimesed üliõpilased immatrikuleeriti 20. ja 21. aprillil 1632. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 15. oktoobril 1632. Ülikooli eellaseks oli 1630. aastal asutatud akadeemiline gümnaasium, mis kindralkuberner Johan Skytte ettevõtmisel muudeti ülikooliks. ·Academia Gustavo-Carolina- 16901710 Academia Gustavo-Carolina: Rootsi võimu aluse ülikooli Pärnu-periood. ·Barokk- 19
annaabi.ee 
