ETRUSKITE KUNST 753 - 510 e.Kr. Rooma kunsti käsitletakse küll koos etruskite perioodiga ühiselt, aga esimese perioodi moodustab just etruskite kunst. Ilmselt on tegemeist rahvaga (arhailastega), kes põgenesid doorialaste eest, seda näitab kunsti käsitlus. Etruskite perioodi tuntakse ka kui Rooma kuningate perioodi, kus roomlaste ja ladinlaste üle valitses rahvas, kes olid neist kõrgemad = kuningate rahvas. Etruskite arhitektuurist ja kunstist on vähe säilinud. Näide sellest, kuidas saab ka poliitiliselt mälu korrigeerida. Roomlased lülitasid etruskid välja oma riigi struktuurist, hävitades nende kunsti ja kultuuri, seetõttu ka teame vähe nendest.
Kolmnurkne viil ehk ,,Tümpanon" Templi sammas mõõdeti ära ja selle tulemusega korrutati teatud arve Kõik suurused on seotud templi mingid mõõduga Samba baas Samba tüves Samba ,,Kapiteel" ,,Entaas" Kõik Kreeka sambad tunduvad triibulised, sest neile on sisse rajutud ehisvaod ehk ,,kannelüürid" Koosneb kahest osast Kapiteeli alumine osa on ,,Ehhim" Ülemine osa on ,,Avakus" Erinevat tüüpi stiilid Dooria stiil Kõige vanem nendest stiilidest Tekkis Arhailisel ajastul Nimi tuleb Doorialaste hõimust, kes olid Kreeklaste esivanemad Suhteliselt madal ja jässakas Puudub samba baas Kapiteel on hästi lihtsa kujuga Talastiku ülemist osa nimetatakse ,,Friisiks" ,,Triglüüfidest" koosneb Friis Metoop asub talastiku ülemisel osal Joonia stiil Tekkis väike Aasias Joonia maakonnas Saledam ja kõrgem Sammas algab ümmarguse baasiga Selle samba kapiteeli ülemine osa rullpadjandite kujuline (Spiraalsed kujundid) Joonia stiilis on terve ülemine osa kaetud Pikem ja peenem
12 saj varised Mükeene tsivilisatsioon kokku. Ilmselt mererahvaste katastroof. Hiljem räägiti Kreekas, et kangelaste ajajärgule tegid lõppu doorialased. Kaks põlve pärast Trooja sõda tungisid doorialased Pelopennosele ja vallutasid selle, nad olid Heraklese järglased. Nad usukused, et vanad suguvõsad põgenesid Lesbosele ja sinna ümbrusesse ja sinna tungisid aioonia murret kõnelevad Agamemnoni järglased. Samas pole ühtegi ajaloolist leiumaterjali doorialaste kui kreekasisese rännaku kohta. Tume ajajärk Al 11. saj oli Kreeka palju vaesem. Seal ajal ei olnud enam kirjakasutust. Leiumaterjal sellest ajast on väga vaene, isegi hauapanused on tagasihoidlikud. Ausustus oli hõre, mis näitab, et riiklus puudus. Võisid olla pealikud, kuna leitud on üks silmapaistev pealikuhoone. Suur katusealune, kasutatud lühikest aega ja seal oli naise ja mehe matus. Ülejäänud hooned olid tagasihoidlikumad.
See oli võitlejanatuuriga rahvas, mis kajastus ka nende ehituskunstis. Peloponnesosele ehitati kindlustatud paleesid. Kitsal pinnal ei olnud aedade jaoks ruumi. Need paleed kujutasid endast monumentaalseid ehitisi. Kreeta ehituskunstnikud said sellest mõjutusi ja vastupidi ning nii kujunes ühine Kreeta-Mükenee kultuur (Egeuse kultuur), mille õitseaeg oli 1600...1200 e.Kr. Egeuse kultuuri keskuseks kujunes Kreeta saar. Egeuse kultuur hukkus doorialaste sisserändega kaasnenud purustuste tagajärjel. Järgmist, Homerose ehk "pimedat ajajärku" tuntakse eelkõige eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" järgi. Need eeposed annavad ka mitmeid kirjeldusi tolleaegsete aedade kohta. Homerose "Odüsseias" kirjeldati kahte aeda: 1) kuningas Alkinoo'se ja 2) Odüsseuse isa aeda ning 3) jumalanna Kalypso koobast. Need olid puht praktilised aiad palee vahetus läheduses, kus olid
annaabi.ee 
