3. 6-8 päeva pärast pestakse viljastunud munarakud välja. 4. Embrüod pannakse söötmele, valitakse välja kõige paremad. 5. Valitud embrüod siiratakse mitme emaslooma kehasse (surrogaatlus e retsipientlus) VILJASTAMINE in vitrio ehk katseklaasis- kunstliku seemendamise asemel viljastatakse munarakud laboris katseklaasis. Töötati välja 1970.aastate teisel poolel. EMBRÜOSIIRDAMINE INIMESEL Kasutatakse peamiselt viljatuse puhul. Osadel juhtudel kasutatakse doonorspermat või munarakke. Viljastamine toimub in vitrio. Esimene laps sündis 1978 Inglismaal, Eestis 1995. Munarakud võtakse otse munasarjast. Tavaliselt 75 000 spermi munaraku kohta. Spetsiaalne sööde 37 kraadi juures. Spermid võib süstida menaraku tsütoplasmasse. Naisele siiratakse 2-3 embrüot, mõnikord rohkem. Mõnes riigis on lubatud surrogaatema. Probleemid- liigsed embrüod tavaliselt hävitatakse, peetakse ebaloomulikuks, usuline
pahameelt ka asjaolu, et liigsed embrüod, mida paratamatult luuakse sobivate embrüote väljavalimiseks, enamasti hävitatakse. Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt. munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi - munarakke. Mõnedes riikide (Eestis küll mitte) on lubatud kasutada ka asendusema, s.o. naist, kes sünnitab lapse teisele naisele. Selline vajadus tekib juhusel, kui last soovival naisel on emakapuue või mingi muu rasedust välistav terviserike. Kõik sellised juhtumid on tõstatanud eetilisi küsimusi. Tihtiräägitakse embrüosiirdamise teel sündinud lastest kui katseklaasibeebidest. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis (in vitro) ainult 2-5 päeva ja
väljavalimiseks, enamasti hävitatakse. 7. Mis põhjustel tehakse kehavälist viljastamist ja embrüosiirdamist inimesel? Embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil (nt.munajuha umbus). Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi –munarakke. Katseklaasis viibib embrüo 2-5 päeva. 8. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Selle pärast, et siirdamise käigus ühineb suurem hulk sperme munarakuga, kui loomulikul teel, seega suureneb ka järglaste hulk. Umbes 25% edukatest protseduuridest annab tulemuseks kaksikud. 9. Võrdle reproduktiivset ja terapeutilist kloonimist. Too välja peamised erinevused ja sarnasused.
3 IVF tsükli rasestumise tõenäosus on 25- 35% tsükli kohta. Raske spermapatoloogia korral kasutatakse ka protseduuri, mille korral süstitakse seemnerakk otse munarakku. Seda meetodit nimetatakse ICSI-ks. Juhtudel, kui naisepoolne viljatus on tingitud ovulatsiooni häiretest, on võimalik kasutada doonormunarakku ning arenenud embrüo siirdatakse hiljem naise organismi. Juhtudel, kui mehepoolne viljatus on tingitud spermatogeneesi puudumisest munandis, on võimalik kasutada doonorspermat. Spermadoonorlust reguleerivad seadused. Kunstliku viljastamisega seotud peamised tüsistused: 1-2% naistest võib kehavälise viljastamise ettevalmistamise käigus tekkida munasarjade hüperstimulatsiooni sündroomi raske vorm, mida iseloomustab üldine kudede turse. Kirjeldatud tüsistus vajab tingimata haiglaravi. Kui munarakke kogutakse narkoosis, on võimalikud narkoositüsistused, mis on eeskätt seotud organismi ülitundlikkusega ravimitele, mille
spermatosoididega. Viljastunud munarakk viiakse emakasse, kus see arenema hakkab. - Sugurakkude viimine munajuhasse. Laparoskoobi abil tehtav protseduur, milles munasarjadest kogutud munarakkudest valitakse välja kvaliteetseimad ning viiakse munajuhasse koos väikese koguse spermaga. - Emakasisene viljastamine. Meetod, mille puhul oletatava ovulatsiooni ajal viiakse naise emakasse meespartneri puhastatud sperma. Vajaduse korral on võimalik selle meetodi puhul kasutada ka doonorspermat. 6 - Spermatosoidi süstimine munarakku. Selle protseduuri käigus süstitakse eelnevalt töödeldud spermatosoid otse munarakku, seejärel viiakse viljastunud munarakk naise emakasse. - Munarakudoonorlus. Doonorilt võetud munarakk viljastatakse spermatosoidiga ja viiakse naisse emakasse. Loode hakkab kasvama hormoonravi toetusel. [13] 1.3 Võimalus eostuda
neid transportida kaugete vahemaade tahas Embrüosiirdamine inimsel. Probleemid: eetika- see on ebaloomulik, üleliigsed embrüod hävitatakse. 43 Kellel kasutatakse: embrüosiirdamist kasutatakse peamiselt perekondade puhul, kus naisel esineb mingi terviserike, mis takistab tema rasestumist tavalisel viisil. Seda protseduuri võidakse pruukida ka mehe viljakushäirete korral. Vahel vajatakse ka doonorspermat või -munarakke. Mõnedes riikides (Eestis mitte) on lubatud kasutada asendusema, naist kes sünnitab lapse teisele naisele. Last soovival naisel on emakapuue või mõni muu rasedust välistav terviserike. Eetika küsimus- kelle laps see siis on? Naisel võetakse munarakud otse munasarjast. Munarakud viiakse pärast kontrollimist ja puuetega rakkude kõrvaldamist koos permidega vajalikku toimeaineid sisaldavasse söötmesse ja jäetakse üleöö termostaati
annaabi.ee 
