molekulide vahel (võib vaadelda kui dipoole). Vähenevad temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab polaarsete molekulide orientatsiooni. 2. Induktsioonijõud – tekivad polarisatsiooni tagajärjel (väline elektriväli loob indutseeritud dipoolid). Orientatsioonijõududest nõrgemad, ent temperatuuri suhtes palju vähem tundlikud. 3. Dispersioonijõud – nõrgimad, ent on alati olemas. ! Kolloid osa ! I variant 1. Rakumembraani struktuur ja koostis, kuidas toimub ainete transport. Donnani memraani tasakaal. ! Fosfolipiidid on kaksikkihis ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Ainete transport toimub läbi rakumembraanide. Membraani läbivad suhteliselt hõlpsasti veemolekulid ja veel mõned molekulid (O2, CO2, uurea jt). Liipidset kaksikkihti ei läbi paljud ioonid (K+, Na+, Ca2+, Cl- jt), väikesed hüdrofiilsed molekulid ja makromolekulid.
Sedimentatsioon: Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon ja saavutatakse tasakaal (sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale. 18 11. Mis põhjustab Donnani membraantasakaalu esinemise? Milline on difundeeruvate ioonide jaotus Donnani membraantasakaalu korral? Kui kolloidlahus või kõrgmolekulaarsete ühendite (kmü) lahus eraldada puhtast lahustist membraaniga, siis tuleb arvestada, kuidas muutub lahuses sisalduvate ioonide kontsentratsioon mõlemal pool membraani, kui kolloidosakesed (kmü molekulid) viimast ei läbi. Selline olukord on kolloidlahuste puhastamisel, samuti organismi rakkudes, kui rakumembraan eraldab kolloidlahust elektrolüüdilahusest. Selle probleemi lahenduse andis F. Donnan 1911. a.
6 F- Faraday konstant. Z- reaktsioonis ülekantavate elektronide moolide arv Ce-iooni ekstratsellulaarne kontsentratsioon. Ci- iooni intratsellulaarne kontsentratsioon. Membraani puhkepotentsiaal: olemus, suurus, tekkimise tingimused, Goldmann- Hodgkin-Katzi võrrand. Gibbs-Donnani tasakaal. Olemus: Puhkepotentsiaal Vm on elektrigradient ekstra- ja intratsellulaarse vedeliku vahel. Tekib membraani polariseerituse tõttu. Puhkepotentsiaali nimetus tuleneb sellest, et juhul, kui mingi mõjutus rakku ei aktiveeri, püsib (närvi-ja lihas)rakkude membraanipotentsiaal pikka aega konstantsena. Suurus: -100 kuni -30 mV ,määratud suures osas K+ ioonide poolt. Stabiilne seisund, kus membraanipotentsiaal ei muutu. Esineb kõigis rakkudes
komponentideta. • Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Tsirkulatsioon ehk liikumine: Vedelikuruumide sees difusioon • Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik – rakud: osmoos (rakumembraan hästi läbitav veele) Vereplasma – interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon (onkootne ja hüdrostaatiline rõhk) Vedelikuruumide ruumala määramine: L, lk 8 19 Gibbs-Donnani efekt: 20 Kliiniline näide – turse: L, lk13 7. Vere üldiseloomustus. Hematokrit. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud. Madalamaolekulaarsed ained vereplasmas. Hematokrit näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,54 (0,47 - meestel) ja 0,36-0,47 (0,42 - naistel). Peenemates veresoontes on hematokrit väiksem, sest erotrotsüütidel on tendents kulgeda
R-universaalne gaasikonstant T-absoluutne temperatuur Kelvingi skaalas (t+273) F-Faraday konstant z-iooni valents Tasakaalupotentsiaal K+ jaoks on -95mV ja Na+ jaoks 80mV. Puhkepotentsiaali tekkimine ja hoidmine. Säilitavad mehhanismid: membraani suhteliselt suur läbilaskvus K+ läbi vastavate mittereguleeritavate lekkekanalite, ioonide ebaühtlane jaotus mõlemal pool membraani, rakusiseste suurte anioonide olemasolust tekivad Gibbs-Donnani efektid ja Na+-K+-pump. Libisevate filamentide teooria (H.E.Huxley ja J.Hanson) – lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele. Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristisildade kohal, need kannavad ka ensüüm adenosiintrifosfataasi, mis kutsub esile ATP → ADP ja müofilamentide teineteise suhtes nihkumiseks vajaliku energia vabanemise. Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri. Sarkomeeride lühenemine on
annaabi.ee 
