- PÕHJUSED: ületootmine; vale majandamine liiga suured laenud; valitsuse vead kriisi ajal - TAGAJÄRJED: tööpuudus, nälg, vaesumine Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel - Inglismaa: valimisseaduse demokratiseerimine mehed al. 21.a/naised al. 30.a; leiboristid e. tööpartei; majanduses valitses vaba turg; arenenud tööstus-ja kaubandusmaa, samas oli võlgu USA-le ja tehnika oli vananenud; tööpuudus; I omas palju asumaid ja dominioone, seepärast mõjutas kriis teda vähem, samuti loobus I naelsterlingi kullaväärtusest; I püüdis olla tasakaalu hoidja, oli ka kommunismivastane - USA: kujunes urbanistlik ühiskond, kiire areng majanduses, tehnika areng, naiste iseseisvumine, kuivseadus, võitlemine majanduskriisiga, 1932 a sai presidendiks F.Roosevelt, New Deal uus kurss - Prantsusmaa: sõjaga saadud head tööstuspiirkonnad, poliitiliselt ebastabiilne Diktatuurid
Suurbritannia Riigkord- Põhiseadusik monarhia. Demokraatlik kord. Seadusi võttis vastu parlament. Riiki valitsesid konservatiivid. Kaheparteisüsteem. 1920- algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Tööerakond saavutas kahel korral parlamendivalimistel võidu ning juhtisid valitsust. Majanduses valitses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud Välispoliitika- 1.Omas dominioone. 2.Oldi hädas India ja Iirimaa iseseisvuslastega. 3. Suurbritannia ja temast sõltuvad riigid moodustasid Briti Impeeriumi. Prantsusmaa Riigikord- Alates 1870 vabariik. Demokraatlik kord. 1934 taheti kehtestada diktatuur. Keskmiselt kaks valitsust aastas. 1920- Majandus arenes soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstusriigiks. 20ndate lõpus laienes majanduskriis ka Prantusmaale. Välispoliitika- 1
Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida hakati hiljem nimetame Briti Rahvaste Ühenduseks. Selle tähtsamad osariigid ja asumaad olid India, suured maaalad Aafrikas, Kanada, Austraalia, UusMeremaa ja suur hulk Vaikse Ookeani saari. Kanada, LõunaAafrika, Austraalia ja UusMeremaa olid dominioonid, ehk Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Suurbritanniaga ühendas dominioone see, et nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat, keda kohapeal esindas kindralkuberner. Tõsiselt oli Briti valitsus hädas aga Iirimaa ja India iseseisvuslastega. Esialgu võitlesid iirlased välja dominiooni staatuse. 1937. aastal aga kuulutati välja suurem osa Iirimaast iseseisvaks vabariigiks. Suurbritannia koosseisu jäid vaid PõhjaIirimaa, kus enamiku elanikkonnas moodustasid Inglismaalt sisse rännanud inimesed. India saavutas iseseisvuse alles pärast II maailmasõda.
niigi sant ja kolooniate arvelt andis olukorda parandada. Et kriisist välja tulla, leppisid konservatiivid ja tööerakond kokku: moodustatakse rahvusliku ühtsuse valitsus (31. aastal). Loobuti naela kullastandardist, vabakaubandusest ja kehtestas kaitsetollid. Kõige selle tulemusel tuli Inglismaa kriisist välja. Inglismaa dominioonid saavad 1930.- datel põhimõtteliselt suveräänseteks. 1931. aastal sõlmitud Westminsteri statuut paneb aluse Bitish Commonwealthile, mis ühendab dominioone ja kolooniaid. Inglismaa poliitika on vastupidine diktatuuri-riikidele. Andes vabaduse, kolooniad leiavad, et neil tasub olla heades suhetes Inglismaaga. Iirimaa iseseisvumine Väga tugevalt kerkib esile Iirimaa probleem. Seal algas Rahvuslik ärkamine 1905.a., kui loodi liikumine Sinn Fein e. Meie ise, kes taotlesid võitlust iiri kultuuri taasatmise eest. 1914. aastal Iinglise parlament võtab vastu home rule´i seaduse, millega antakse Iirimaale omavalitsus.
Vabas riigis võeti vastu uus põhiseadus ja selle järgi oli vaba riigi riigipeaks mitte inglise monarh, vaid president. Seega muutus 1937 IIri Vaba Riik Iiri Vabariigiks. Kadus side Inglismaaga. Selle tõttu on kaartidel Iiri vaba( )riigi tekkimine väga erinev mõned toovad välja 1919, teised 1937. Iirlased ise arvavad, et riik loodi 1919. Toimus Inglismaa koloniaalimpeeriumi ümberkorraldamine. Suurbritannia, kolooniad ja dominioonid. Pärast esimest maailmasõda hakati dominioone Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Lõuna-Aafrika Liit vvatama kui Inglismaaga võrdseid, sest ka neil oli olnud oma panus sõtta. Võrdus seisnes näiteks selles, et neli dominiooni kutsuti Pariisi rahukonverentsile, andsid rahulepingule oma allkirja, olid rahvasteliidu liikmesriigid mitte Suurbritannia poolt esindatud. Lõplikult fikseeriti võrdsus 1931 aasta Westministeri statuudis, kus dominioone oli nimetatud rohkem
Siis ka reparatsioonimaksud. 7. Miks olid prantsuse valitsused suhteliselt lühiajalised? Sest seal tegutses väga palju erinevaid parteisid. 8. Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Loodi Rahvarinne, kuhu koondusid kõik sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Töövihik 1. Võrdle Suurbritannia ja Prantsusmaa arengut kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Suurbritannia Riigikord: Neil oli palju dominioone, kes olid rahul Briti võimuga nende maal. Majandus: Enne majanduskriisi muutus eesotsas Suurbritannia söekaevanduse olukorrad halvaks, sest hakati kasutama vedelkütust. Parteid ja poliitiline elu: Parlament võttis vastu seadusi. Valitsus hoolitses selle eest, et neid ikka järgitakse. Tööerakonnad tõusid teiseks peaerakonnaks. Prantsusmaa Riigikord: Loodi Rahvarinne, et diktatuuriohuga võidelda. Nende majanduskriis arenes kiiremini kui Suurbritannia oma.
annaabi.ee 
