.. Püha Dominicus, astronoomide kaitsepühak, nägi esimest päevavalgust ebatavalises perekonnas aastal 1170 Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal Hispaanias, mis paneb koheselt huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja, kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks sirgudes sai Domingo Guzmanist ehk Dominicusest ketserite õudusunenägu ning kristliku ordu rajaja. Dominicus õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat, mis oli soodsaks eelduseks tulevasele tööle. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu, otsis ka isiklikult nende eestvedajaid ja kui tõeteele jumalasõna kuulutamisega ei saadud, võttis ette vastavad piinamised ja karistused, et hinge põrgust päästa või lõplikult hukata, et too teisi ei ahvatleks
aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. · Dominikaanide hüüdnimi "Issanda koerad" · Suri 6. augustil 1221 Bolognas Kuulutati pühakuks 3. juulil 1234 Dominikaani mungad rajasid ka Eestisse oma kloostri juba 1246. aastal astronoomide kaitsepühak atribuutideks on liilia, musta-valge kirju koer, tõrvik suus, vahel ka käpp raamatul, mille kohal seitsmeharuline täht. pühakupäeva on 8. august. KUJUTAMINE KUJUTAVAS KUNSTIS Dominicusest on tehtud teoseid kõige rohkem 400 aasta jooksul kõrggootikast barokini välja (13. saj -17. saj.) Keskaegses kujutavas kunstis on Püha Dominicust kujutatud sageli tõrvikuga koera saatel. Paljudel piltidel on ta üksi ja tal on seljas oma mungarüü. Mõnikord on käes ka piibel ja tihti ta kas palvetab või kuulutab jumalasõna. Need pildid on lihtsad ja enamasti tumedates toonides. Mõnedel vähestel piltidel on ta kujutatud püha aupaistega ümber pea
ainulaadne arhitektuurimälestis kogu Põhja-Euroopas. Püha Dominicus on astronoomide kaitsepühak. Tema atribuutideks on liilia, musta-valge kirju koer, tõrvik suus, vahel ka käpp raamatul, mille kohal seitsmeharuline täht. Dominicuse pühakupäevaks on 8. august. 1 Palvete loendamiseks kasutatakse palvehelmeid ehk roosikrantsi. 3 - 2. KUJUTAMINE KUJUTAVAS KUNSTIS Dominicusest on tehtud teoseid kõige rohkem 400 aasta jooksul kõrggootikast barokini välja (13. saj -17. saj.) Keskaegses kujutavas kunstis on Püha Dominicust kujutatud sageli tõrvikuga koera saatel. Paljudel piltidel on ta üksi ja tal on seljas oma mungarüü. Mõnikord on käes ka piibel ja tihti ta kas palvetab või kuulutab jumalasõna. Need pildid on lihtsad ja enamasti tumedates toonides. Mõnedel vähestel piltidel on ta kujutatud püha aupaistega ümber pea
Kaks tuntumat kerjusmunga ordut olid Frantsisklased ja Dominiiklased. Frantsisklased olid Franciscuse järgijad, tal ei olnud küll ideed oma kloostrit asutada aga ta leidis endale palju järgijaid. Ketserlikest liikumistest ta palju ei erinenud, aga kirik mugandas ta ametlikuks liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli jutlustamine siis hakkasid nad tegelema teoloogiaga, paljudest dominiiklastest said skolastid ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon. Ketserlus oli aktuaalne teema hilisantiigis kuigi see termin tuli kasutusele kõrgkeskajal, hilisantiigi puhul võiks rääkida hereesiast