pimeduses. Seda aitab aga uurida arheoloogia: nt ei peeta suur rahvasterännet tänu sellele enam kardinaalselt murranguliseks sündmuseks. Renessanss kasvab samuti välja enda kaasajast, mitte pelgalt antiikaja taasavastamisest. Võrdle nt. Karolingide renessanss, mis vähendab päris kõvasti suure renessanssi erakordusust. Tänapäeval räägitakse pikast keskajast pärineb Prantsusmaalt, tähendab eelindustriaalset, kiriku poolt domineeritavat ajasutst. Ancient régime kuni Prantsuse revolutsioonini. Keskaja kestvuse määramine sõltub sellest, millist elementi sellest me tähtsustame. Klassikalise määratluse järgi on keskaja sees kolm alaperioodi: Varakeskaeg kuni 11. saj Kõrgkeskaeg 11.-13. saj Hiliskeskaeg 13.-15. ja 16. saj vahetus 11. saj algas kiire majanduslik ja demograafiline tõus, tekkis talupojaühiskond ja ülikkond ning linnad. 13
Algas geneetika arengus nn klassikaline periood, selles neli teooriat: · Geeniteooria. (geen kui abstraktne mittemateriaalne ühik); · Kromosoomiteooria geen osa kromosoomist (Morgan, 1910); · mutatsiooniteooria; · populatsioonigeneetika teooria. 1940-1950. aastad biokeemilise geneetika teke. 1950.-1960. aastad molekulaargeneetika (1953. a Watson ja Crick). 1950.-1960. aastaist saab rääkida ka inimesegeneetika uuestisünnist (pärast eugeenika poolt domineeritavat perioodi, millest kohe edaspidi), meditsiinigeneetika tekkest. 1970. aastate keskpaik prenataalne diagnostika. EUGEENIKA (tõutervishoid) on oluline etapp inimkonna mõtteloos. Termin inimtõu bioloogilisele parandamisele pühendunud teadusharu kohta võeti kasutusele 1883. a inglise teadlase F. Galtoni poolt. Galtonit mõjustas evolutsiooniõpetus ning tema nägemuses oleks eugeenikute roll inimliigi evolutsiooni suunamine (=tõuaretus). Eugeenikud nägid oma
Algas geneetika arengus nn klassikaline periood, selles neli teooriat: 1. Geeniteooria. (geen kui abstraktne mittemateriaalne ühik); 2. Kromosoomiteooria geen osa kromosoomist. (Morgan, 1910); 3. mutatsiooniteooria; 4. populatsioonigeneetika teooria. 1940-1950. aastad biokeemilise geneetika teke. 1950.-1960. aastad molekulaargeneetika (1953. a Watson ja Crick). 1950.-1960. aastaist saab rääkida ka inimesegeneetika uuestisünnist (pärast eugeenika poolt domineeritavat perioodi, millest kohe edaspidi), meditsiinigeneetika tekkest. 1970. aastate keskpaik - prenataalne diagnostika. Kordamisküsimused · Evolutsioonipetuse ja geneetika mõju arstiteaduse arengule (vt ka eugeenika ja natsimeditsiin) 58 XIII. 8. LOENG (38. õ-nädal): Meditsiin ja totalitarism 20. sajand on näinud meditsiiniajaloo (so ka loodusteaduste) kõige koledamaid lehekülgi
annaabi.ee 
