minevikku. · Voluntarism Suur rõhk on tahtejõul ja aktiivsel tegutsemisel, mõistus ja loogika on tegutsemisel pigem takistuseks kui abiks. · Antiparlamentarism Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Parteid ja rahvagrupid killustavad rahva ühtsust. Seadusandlik kogu olgu nõuandev, kus domineerigu valitsev partei. Adolf Hitler nimetas demokraatiat mürgiks, mis lahustab rahvusliku organismi. · Antimarksism Marksismi internatsionalism ja õpetus klassivõitlusest on vastuvõetamatud fasismi rahvusliku ühtsuse seisukohtadele . AUTORITARISM ja TOTALITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk), ,,totalitaarne" sõnast totaliter (täielikult). Näeme, et nende kahe termini keeleline tähendus
4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia e võõraviha, rassism, antisemitism e juudivastasus 5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism. Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi
4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia, rassism, antisemitism e juudivastasus 5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut. 6. Antiparlamentarism. Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei. 7. Antikommunism, antiliberalism. 8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu. 9. Kõrvaldas ametiühingud. Natsionaalsotsialism ja fasism pole üks ja sama ideoloogia. Fasismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fasismi hiljem. Natsismi põhieesmärk oli rassipuhtus