Kogutud informatsioon peab olema reliaabel situatsiooni kajastamine. Teadmistebaasi kujundamiseks peab kasutama väljendeid nagu põhjendatus, kaitstav, tõene, kindel – need on eeldused teadmiste baasi kujundamiseks. Teadmine ja teadus Filosoofia mõistmine on sellest vaatenurgast oluline. Teadus ei lase õdedel öelda: ”Ma tean” paljude õdesid huvitavate asjade kohta. Filosoofia on muutunud peale seda, kui õendus on üle võtnud paljud varem dominee- rinud põhimõtted teadmiste ja teaduse kohta. See protsess jätkub, aga kindel on, et pole ühte eatut ”õiget” vastust õendusteadmiste päritolu ja olemuse kohta. Õendusteadus koosneb argumentidest, mida on võimalik kaitsta ja mõnedest, mis ei ole kaugeltki veenvad, võivad olla seotud õenduse erinevate aladega nii praktikas kui uurimistöös. See ei ole kerge, aga filosoofia tundmine annab meile õdedele võimaluse laiemalt mõista erialal toimuvat
Kuid tema maailmavalitseja mulje on petlik, sest inimese käes on vaid tühised 0,5% kogu elatavast ruumist. ORGANISM KUI SÜSTEEMIDE SÜSTEEM Kohanemine elukeskkonnaga sõltub arvukatest, üksteisest sõltumatutest tegu- ritest, nagu näiteks rõhk, temperatuur, toit, konkureerivad elusorganismid jmt. Kuid organism talitab kohanemisel alati tervikuna. Ainult koormuse määr, mis langeb erinevatele funktsionaalsetele sõlmedele, võib erineda vastavalt dominee- rivatele keskkonnateguritele. Näiteks kohanemisel ebatavalise temperatuuriga on olulisem roll kanda termoregulatsioonisüsteemil. Sellesse on kaasatud osa när- visüsteemist, nahk, vereringe, terve hulk hormoone tootvaid näärmeid, lihased jne. Teisalt langeb keha kaitsesüsteemile suurem koormus näiteks nakkushaiguste vastu võitlemisel. Nälja või külluse puhul on oluline koormus jällegi seedesüstee- mil jne.
faasides ja perioodidel ning on ülioluline, sest kui muusika ei svingi, pole see džäss. Kuigi sving on kõige otsesemalt seotud aafrikaliku rütmitunnetusega, on džässiteoreetik Marshall Stearns tõestanud, et Aafrikas svingi ei tuntud. Sving tekkis alles siis, kui aafrikalikku rütmi- tunnetust hakati rakendama koos euroopalike meetrumitega (Berendt 1999: 198). Sõna “sving” teine tähendus tähistab 1920. aastate lõpul tekkinud ja järgmisel kümnendil dominee- rinud valdavalt optimistlikku džässistiili, nn four beat jazz’i, millele on iseloomulik kõigi nelja löögi rõhutamine, elegants ja sära. Kuulsaimad esindajad: Benny Goodman, Teddy 30 Wilson, Glenn Miller, Count Basie. Alates sellest ajast kehtib sõnamänguline reegel: iga svingistiilis lugu svingib, kuid iga džäss, mis svingib, pole sving. 44 Üks svingiajastu põhitunnuseid on suurte džässorkestrite – bigbändide (ingl
annaabi.ee 
