on eeldus sõnavara tekkimisele. Gramaatika eelduseks on üldistamisvõime, mis omakorda toetub mõtlemisele. Kahe keele vahelist etappi nimetame vahekeeleks. Sellisel juhul ei ole veel teine keel omandatud aga liigub selles suunas. See on loomulik nähtus keelelise arengu etapil. Kivistumine tekib aga siis, kui keelekeskkond ei toeta edasist arengut või kui motivatsioon kaob. Kakskeelse inimese puhul on oluline aru saada milline on tema dominantkeel. Keel, millega inimene eelistab suhelda, mis keelt kasutab ta sagedamini ja mida ta oskab paremini. See keel ei pruugi olla selle inimese emakeel – oleneb siiski keskkonnast. Samuti ei tähenda, et domineeriv keel on kindlasti omandatud. Inimene ei pea domineerivast keelest kõike teadma. Domineeriva keele määramine on oluline lapse keelelise arengu hindamisel. Selle väljaselgitamiseks tuleb uurida keelelisi oskusi, millises keeles õpib,
arenguga lapse puhul. Teisel etapil umbes 2 aasta vanuselt hakkab tekkima kaks gramaatilist süsteemi nagu ükskeelsel lapsel hakkab tekkima gramaatiline süsteem. Veidi võib hilinded 2- 3 sõnaliste ütluste koostamine aga see ei ole levinud. Erinevus võib olla ka ehk ainult paar kuud. See mure, et ütlusi ei teki, ei tohiks olla kuni 2,5 aasta vanuseni. Kolmandas etapis eristuvad kaks keelesüsteemi ja 3 aastane kasutab neid juba mõlemaid hästi ning kujuneb välja dominantkeel. Sellest etapist mõjutavad keeled üksteist harvem. Suktsesiivse kakskeelsusega lapsed satuvad tihti just eripedagoogide juurde. Teist keelt hakatakse omandama siis kas lasteaias või alles algklassides. Parim aeg last panna õppima teist keelt oleks 3 aastane. Selleks ajaks on kujunenud mõtlemise ja kõne seosed ( 2 aastaselt) ja sellel ajal teise keele lisandumine võib viia lapse vaikima. Laps tahab saada enne sõnu ja kogeda uut keelt kui proovib seda kasutada
Kas emakeeles kirjutamisel võib abi tarvis minna? Siin loetletud sihtrühma ja eesmärgi dimensioonid on omavahel sõltu- matud, nt võib ka võõrkeele-emakeele suunalist sõnastikku kujutleda nii passiivsena kui ka aktiivsena. Neist esimene, mis aitab emakeele abil võõrkeelt mõistetavamaks teha, on küll harjumuspärasem, aga märkimist väärib ka teine tegelikult üsna levinud tüüp, kus uue või areneva eriala sõnastiku lähtekeel on parajasti populaarne dominantkeel (nt inglise) ja sihtkeel mõni kohalikuma tähtsusega keel (nt eesti). Isegi kui sõnastik antakse välja ja levitatakse Eestis ehk üsna ilmselt pigem eesti kui inglise emakeelega lugejatele, võib erialainimeste peamiselt ingliskeelne lugemus tekitada olukorra, kus tuttavamad on just võõrkeelsed terminid, nende mõistmiseks abi vaja pole ja nende kaudu vaadatakse järele just emakeelseid, kui millegipärast tekib vajadus emakeeles väljenduda.
annaabi.ee 
