Vooremaa • Saadjärve voorestiku omapära seisneb suurvoorte rohkuses. Suurim neist, Koimula hiidvoor on 13 km pikk ja 3,5 km lai ning Vooremaa • Maastiku piklike künniste rööbitine paigutus, korrapärane kuju ja suurus on Vooremaa peamised tunnusjooned. • See on omakorda pannud rahva fantaasia tööle. Piklikke nõgusid peetakse Kalevipoja künnivagudeks. Vooremaa • Kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil Vooremaa • Enamik voorestikust asub 45 – 85 m kõrgusvahemikus. • Kõige kõrgem – 144 m on Laiuse voorel ja kõige madalam – 34 m Amme jõe orus Vasulas. Vooremaa • Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja väga paksudest kruusadest ning liivadest. Vooremaa • Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Vooremaa
(Arold 2008). Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja moreeni läbivate põhjavete toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud (Mäemets 1977). 3.5 Mullastik ja aluspõhi Aluspõhjas põhja-loodeosas siluri karbonaatkivimid, lõuna-kaguosas devoni savi, liivakivi. Siiski on mullad väheerodeerunud võttes arvesse pinnavorme. Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995). Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja nendevahelistest väga paksudest liustikuveelistest kruusadest ning liivadest. Mullastruktuur on hea ja põllumajanduse poolt kasutatakse head agrotehnikat. Põhjaosa suured hajali paiknevad voored koosnevad kruusast ja liivast ning on kaetud 10-15 m paksuse moreenkattega. Kitsamaid voored on moodustatud moorenist
Vooremaa peamised tunnusjooned. See on omakorda ajendanud rahva fantaasiat otsima Vooremaa kujunemisele seletust, seostades voori ja nendevahelisi piklikke nõgusid Kalevipoja künnivagudega (Estonica 2001a). 3.2. Aluspõhi ja pinnamood Vooremaa põhja-loodeosas moodustavad aluspõhja ülaosa peamiselt Siluri ladestu Raikküla lademe karbonaatkivimid (detriit -, afaniit- ja biohermlubjakivi ning dolomiit, ka mergel). Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk-Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995). Ehkki nimetatud pealiskorra kivimid ei moodusta otseselt voori, on nende osakesed moreenide koostises (Arold 2008). Enamik voorestikust asub 45 85 m kõrgusvahemikus. Kõige kõrgem 144 m on maapind Laiuse voorel (suhteline kõrgus 63 m) ja kõige madalam 34 m Amme jõe orus Vasulas (Arold 2008) Pinnakate on voorte kohal kuni 60 m paksune, koosnedes mitme jäätumise moreenidest ja
annaabi.ee 
