abil ühendatud kaabel- või DSL-modemi vastava pordiga. Suures ettevõttes võib laivõrguport olla ühendatud T- 1 (USA) või E-1 (Euroopa) liini või muu laivõrguteenusega ning kasutada V.35, RS-232 või RS-530 konnektorit Routing Marsruutimine-Edastamist ootava andmepaketi jaoks sobiva liidese ja järgmise hüppe väljavalimine. Marsruutimist teostavat seadet nimetatakse marsruuteriks. CIDR (Classless Inter-Domain Routing) klassideta domeenidevaheline marsruutimine. CIDR on IP-aadresside klassisüsteemiga võrreldes paindlikum meetod internetiaadresside määramiseks ja leidmiseks domeenidevahelistes marsruuterites ning võimaldab oluliselt suurendada võimalike internetiaadresside arvu. Praegu kasutavad CIDR'it praktiliselt kõik lüüsihostid Interneti magistraalvõrgus ning Interneti haldamisega tegelevad organisatsioonid loodavad, et seda kasutavad marsruutimiseks kõik internetiteenuse pakkujad (ISP) .
Mõned marsruutimisalgoritmid eeldavad, et lähtehost määrab ära kogu tee. See tööviis on tuntud ka lähtemarsruutimise nime all. Sellisel juhul tegelevad marsruuterid ainult andmepakettide transpordiga ja me räägime aruka hostiga marsruutimisalgoritmist. Teised algoritmid aga eeldavad, et host ei tea teedest midagi. Sellisel juhul tegeleb kogu optimaalse tee leidmise protsessiga marsruuter ning me räägime aruka marsruuteriga marsruutimisalgoritmist. Domeenisisene või domeenidevaheline. Mõned marsruutimisalgoritmid töötavad ainult domeeni sees, teised aga nii domeeni sees kui ka domeenide vahel. Kuna need kaks algoritmi on loomult erinevad, ei tarvitse optimaalne domeenisisese marsruutimise algoritm olla optimaalne domeenidevaheliseks marsruutimiseks. Lüli olek või kaugusevektor. Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab
............................................................................. 128 15.1. Hulgatunnetuse signaalmolekulid ja sensorsüsteemid...........................129 15.2. AHL ja AI-2 biosüntees............................................................................132 15.3. Hulgatunnetus ja bakterite biofilm.........................................................134 15.4. Hulgatunnetuse tähtus bakterite patogeneesis......................................135 15.5. Liikide ja domeenidevaheline hulgatunnetus.........................................138 16. Taim-bakter interaktsioonid endofüüdid.....................................................139 16.1. Mõiste ,,endofüüt".................................................................................. 140 16.2. Endofüüdid............................................................................................. 140 16.3. Endosfääri koloniseerimine...................................................................
annaabi.ee 
