Seda karstiala on uuritud juba alates 19. sajandi algusest. Karstipiirkonnas on turistidele avatud neli koobast, teised vaatamisväärsused on karstilehtrid, karstiallikad, looduslikud jõed ja koopad. (Moravsk Kras, 2015) Karsti olemus Nimetus karst tuleb Balkanilt Sloveenia lubjakiviplatoolt, sest seal on karstinähtused laialt levinud. Kui maapõues leidub kergesti lahustuvaid kivimeid - soola, kipsi, marmorit, lubja- või dolokive, mõjutab neid maapinda imbuv vesi. Vee liikumine kivimites võib tekitada muutusi maa sees ja pinnal ning kujundada omapäraseid pinnavorme ja veekogusid. (Karst Eestis, 2007) Kõige lihtsam karstivorm on konarlikuks söövitatud kivimi pealispind, mis kannab nimetust karr. Teise laialt leviva iseloomuliku karstivormi moodustavad avardunud kivimilõhed, mille ristumiskohtades võib tekkida suuremaid tühemeid ehk karstikoopaid, millest tihti hargnevad erinevad käigud
PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. [3] Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2). Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm. Lasnamäe ehituslubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis ning Vasalemma "marmoris" leidub ka 30 cm paksusi ja paksemaid kihte. Eesti parimad, massiivseimad dolokivid leiduvad nagu Kaarma, Orgita, Selgase, Mündi murdudes. [4] Joonis 1 Lubjakivi maardlad Eestis [5] Joonis 2 Dolomiidi maardlad Eestis [5]
kliima mandrilisemaks, mis väljendub peamiselt külmemates talvedes, sademeid rohkeim Läänemere rannikul ja kõrgustikel. Enim on kamardunud-, leet- ja soomuldi. Läti asub segametsavööndis, metsasus 45% ja enim on männikuid. 10% hõlmavad sood. 16,3% hõlmavad kaitsealused alad. Läti on maavarade poolest vaene, leidub vaid turvast (varud peaaegu 800 miljonit tonni) ja mineraalseid ehitusmaterjale (dolokive, lubjakivi, kruusa, savi, liiva ja kipsi). Läti loobus 1990. ndatel plaanimajandusest ja tema majanduse arengule aitas kaasa väliskapitali kaasamine. Läti elektrienergiast u. 60% tuleb kolmest Daugaval töötavast hüdroenergiajaamast ning veidi üle 30% imporditud maagaasist. Tähtsaimad tööstusharud on toiduaine- (üle 21%), metsa-, puidu-, tselluloosi-, paberi-, masina-, metalli-, kerge- ning keemiatööstus
annaabi.ee 
