novembril) 1700. aastal Narvas Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Ingerimaa kindralkuberner ja Jõhvi mõisnik Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel olid väejuhid feldmarssal hertsog Charles Eugène de Croy ning tsaari sõjakomissar vürst Jakov Dolgorukov. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. Eellugu. Põhjasõda oli alanud Saksi-Poola vägede sissetungiga Liivimaale. Karl XII alustas andeka väejuhina kohe pealetungi. Inglismaa ja Hollandi toetusel sundis ta 18. augustil Taanile peale
Peeter II 1715-1730 Keiser 1727-1730, Peeter I pojapoeg. Mensikov kaotas võimu, Ülemsalanõukogus säilitasid oma koha Golitsõn, Osterman ja Golovkin. Reaalne võim koondus vürst Vassili Dolgorukovi (srn 1739) ja Peeter I reformide vastaste kätte. Anna Ivanovna 1693-1740 Keisrinna 1730-1740, Ivan V tütar. Dolgorukov ja Golitsõn löödi minema, Anna soosik oli ta armuke Ernst Johann von Biron (srn 1772), kellest tehti ka Kuramaa hertsog. Välispoliitikat juhtis Osterman, armeed kindralfeldmarssal von Münnich (srn 1767). Annat on süüdistatud saksameelsuses ja sakslased olid
õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Absolutism omandas väga eheda kuju. Paleepöörete ajajärk Peeter I absolutistlik valitsemisviis säilis ka tema järglaste ajal, kuigi seda mõjutasid õukonnaringkonnad. Ebakindlust suurendas trooniletõusu õiguslikkuse kaheldavus, Peeter I oli tühistanud ka pärimisõiguse naisliinis. Esimese paleepöörde korraldas Peeter I lesk Katariina (Mensikov), kuigi pärast tema surma sai troonile Peeter I pojapoeg Peeter II. (Dolgorukov). Peeter II suri ja uue valitseja valis Ülemsalanõukogu Anna Ivanovna. Toimusid järjekordsed paleepöörded. Jelizaveta Petrovna valitses keisririiki 20 aastat, sakslased tõrjuti valitsemisest välja. Ta pärandas impeeriumi õepojale, kuid too ei soovinud õppida vene keelt. Ta abiellus Figvheniga (sakslanna), kes läks üle vene õigeusku ja võttis uue nime Katariina. Valgustatud absolutism Peeter III ristiti küll vene õigeusku, kuid jäi hinges luterlaseks
tegema).kehtestas kubermangude süsteemi. Üritas kehtestada võimude lahusust. 1721a võtis endale kesri tiitli. Ja esmakordselt kehtestas pärimis õiguse nais liinis. Katariina 1. peeter 1. lesena korraldas palee põõrde valitses koos aleksandr mensikov. Asutas uue kõrgema riigivõimu organi- ülemsalanõukogu. Peeter 2. oli peeter 1.mese pojapoeg. Päris võimus 1727 pärast katariina surma. 12a kui sai vimule. Reaalselt valitses ivan dolgorukov. Anna oli peeter 1.mese vennatütar. Elasterve elu kuramaal ja isegi ei käinud kordagi elus venemaal. Jelizaveta 1741-1761a valitses. Peeter 1. tütar. Riigi asjadega tegeles siis kui tal tuju tuli. Kaotas surmanuhtluse ära ja tõrjus saklased õukonnast välja. Ühesküljest oli vaga ja usklik. Ohjaldamatu ja moraalilage. Impeeriumi pärandas õepojale. Peter ulrich Valgustatud absulutism. Peeter 3.mas. oli saklane kes venekeelt ei osanud ega ei õppinud
annaabi.ee 
