Kokku kolmekümne aasta ja 329 saate jooksul tulid jutuks paljud keeleküsimused, alates lihtsatest keelevigadest ja lõpetades kogu ühiskonda erutanud keeleseaduse teemaga. Algusest peale oli Henn Saari seda meelt, et peamine on näidata keelt tema rikkuses, rääkida keele arengu seaduspärasustest ja teadliku suunamise võimalikkusest. Keeleminutite peaeesmärk oli kuulaja harimine. Keelehääling on ühtlasi allikpublikatsioon, millel on keele ajalugu dokumenteeriv väärtus. Nimekorralduses oli veel olulisel kohal Peeter Päll. Isikunimesid hakati uurima 19. sajandi lõpus. Koguma hakati neid varem, kuid ei analüüsitud. 19. sajandi lõpus andis Mats Tõnisson välja kalendreid. Neis kalendaariumides olid pühakute ja tsaari perekonna nimed, mis olid võetud rahvusvahelistest kalendritest. M. Tõnisson vahetas paljud nimed välja ja tõi kalendritesse eestipäraseid nimesid. Ta mõtles välja umbes 800 nime. 1920-1930
12.1998 tehtud sissekannete andmed Riiklikku pensionikindlustuse registrisse pensionikindlustatute pensioniõigusliku staazi arvestamiseks ja samuti võimaldaks neid andmeid töötleda. Oodatud tulemuste loetelu Projekti oodatavaks tulemuseks on Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi täiendatud andmebaas ja pensioniõigusliku staazi andmetega opereerimist võimaldav kasutajaliides ning tehtud arendustööd dokumenteeriv infosüsteemi projekteerimise dokument. 2. Projekti tulemuste võrdlus eesmärkidega ja kõrvalekallete võimalikud põhjused Tegelikult saavutatud tulemuste loetelu Projekti eesmärk suudeti täita, etteantud ajaks valmis Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi allsüsteem "Pensioniõiguslik staaz". Eesmärki aitasid täita järgnevad tulemused: · täiendatud andmebaas; · funktsioneeriv kasutajaliides;
kirjaliku ning loov-praktilise töö valitud materjalis; - oskab töö teostamisel rakendada erialal omandatud teadmisi; - oskab kasutada sobivaid töövõtteid ja tehnoloogiaid; - oskab kasutada esitlustehnilisi võtteid. Üldiseloomustus ja -nõuded 4. Diplomitöö koosneb: 1) loov-praktilisest tööst valitud materjalis ja sobivat tehnoloogiat kasutades, mis moodustab ühtse terviku; 2) kirjalikust osast, mis on dokumenteeriv, analüüsiv ja põhjendav kirjutis, mille peaeesmärgiks on süstematiseerida ja analüüsida praktilise osaga seonduvat informatsiooni ja kogemusi; kirjalik osa peab selgelt toetama loov-praktilist osa ja seletama lahti töös püstitatud eesmärgid, kasutatud meetodid ja tulemused; 3) avalikust kaitsmisest. 5. Töö kirjutamise keeleks on eesti keel. Kirjaliku töö maht on vähemalt 10-15 lehekülge
Kreeka vaasimaalidel kujutati igapäeva elu, vahel olid juures ka selgitavad kirjad. Musta figuurilisel vaasimaalil kasutati kohati kaelaosas erinevaid meandreid, nagu vaas teemaga Ajax ja Achilleus malet mängimas. Ka roomlased tegid vaasimaale, aga materialidest lisandus savile läbipaistev ja lihvitud klaas, ilus näide nn Portlandi vaas. Rooma maalikunstis tehti palju portreid, teemad olid samad - igapäeva ja pere-elu. Maal oli nagu skulptuurgi naturalistlik ja dokumenteeriv. Hästi on säilinud vulkaani tuha all peidus olnud Pompeij linna seinamaalid, kus on tähtis osa perspektiivil. Lääne-Rooma lõpuga 476. a. lõppes antiikaeg ning algas renessanss ja uus etapp kunstiajaloos. Kasutatud allikmaterial 1. Sultson S., Mainori Kõrgkooli veebikeskkond moodle Üldkunstiajalugu [Online]https://moodle.mk.ee/course/view.php?id=232 [11.11.2009] 2. Vaga V., 2007. Üldine kunstiajalugu Tallinn: Koolibri
Mis funktsioon neil on kommunikatsiooni toimimisel? Tooge näiteid. Rituaal võimaldab kommunikatsioonis osalejatel üldse selles osaleda. Rituaal määrab ära kõnelevate subjektide rollid, zestid, käitumised, olukorrad ja märkide rea, mis peavad diskursust saatma ja viimaks fikseerib sellegi, kuidas märkide tähendus mõju avaldab kommunikatsioonis osalejatele. Huvitav oleks mõelda siin kohal kommunikatsiooniaktis kõrvalseisja rollile (näiteks mingit akti dokumenteeriv isik), et kuivõrd tema, kui isik kommunikatsioonis osaleb; see diskursus kindlasti, mis teda algselt üldse kõrvalseisja rolli pani ja teised kommunikatsioonis osalejad juhtrolli. 10. Diskursuse rakendamise tingimused: diskursiivsed kogukonnad. Püüdke leida näiteid, kuidas analüüsimaterjalides võiks diskursiivsete kogukondade mõiste olla uurimisvahendina rakendatav. Diskursiivne kogukond on miski, mis justkui omab infot vaid privilegeerituile,
TEOREETILINE UURING • Uuringu aine: olemasolevad teooriad, lähenemised, mudelid, järeldused • Ei sisalda uue empiirilise materjali kogumist • Näited teoreetilisel uuringul põhinevatest üliõpilastöödest: haridusinnovatsiooni teoreetiliste käsitluste võrdlev analüüs, organisatsioonikultuuri konstrukti kriitika, emotsionaalse intelligentsuse mõiste ajalooline areng DOKUMENTIDE ANALÜÜS • Dokumenteeriv kultuur: iga isiku, sündmuse, nähtuse kohta dokument • Dokument kui uurimisobjekt • Näited: arhivaalid ja ajaloouurimine, statistika ja rahvastikuteadus, päevikud ja psühhoanalüüs, reklaamtekstid ja meediauuringud, romaanid ja kirjandusteadus • Inimest ja ühiskonda saab uurida dokumentide kaudu NÄIDE • P: miks firma keskastme juhtidel väga suur voolavus • H: kohustuste ja õiguste vahekord mõjutab voolavust
) Nendes kunstiliselt n-ö vähemväärtuslikes töödes põimitakse sageli osavalt asja- armastajalikkust äärmise detailitruuduse ja läbitöötatusega. Dokumenteerimist ei või siiski pidada esmaseks, valgustusliku algega faasiks, ning romantilise pilgu lisamist n-ö arengu märgiks üks ei andnud teisele järge üle, vaid vajadus objektide tehnilist seisukorda täpselt jäädvustada kasvas koos muinsusteadlikkuse tõusuga ning on sellisena tänini säilitanud oma aktuaalsuse. Dokumenteeriv ja romantiseeriv taotlus esinesid tegelikult peaaegu alati korraga ja põimununa: ka katsed kuivalt dokumenteerida jäid ikka emotsionaalseiks. Võib koguni öelda, et ,,taasavastatud" ajalugu ei tunginud romantismi mängumaale kui sellele vastanduv ja ülimale tõetruudusele pretendeeriv aseaine, vaid 19. sajandi alguse ajalookontseptsioon oli tervikuna romantiseeriv, vastamata nüüdisaegsetele teaduslikkuse tunnustele. ( S. Bann, Romanticism and the Rise of History, lk xi.)
annaabi.ee 
