rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1)
toon romantiline naiselik sõnavara Palju maakeelt Ilus, puhas, tundeline Erinevused NSVL meelne eestimeelne sarnasused Kirjutasid armastusest, inimestega lähedased teemad, looduse temaatika. 4. Mille poolest erinesid 1950 draama, proosa ja luule? Draama- ründav, satiiriline, arvukalt tegelasi ja tegevust. Proosa-novell hävis, hakkas levima jutustus, uus zanr olukirjeldus, elu dokumentaalses laadis. Luule-lühikesed lüürilised luuletused, poeemid, võitlus-ja igatsusluule. 5. Millised on läbivad motiivid K.Lepiku luules. Näited. K.Lepik: Motiivid: Kodumaa igatsus, igapäevane tegevus, kord Eestis polnud inimlik ja lootus et see kukub millalgi, pagemine Rootsi. Teemad: Kodumaa, usuline ja mütoloogia (paradiis ja kurat), kodumaalt äraolemine, võõrvõimu langus. 6. Mis on panoraamromaan? Panoraamromaan: Loob avara ja üksikasjaliku
rohkem kõlama see osa, kus esiplaanil on lihtsus, rahvuslikkus ja inimlikkus. Neis luuletustes on keskne romantiline suhe looduse, töö ja inimestega, sealhulgas oma perega. Sellel perioodil oli väga raske kirjutada romaani "hundid söönud, lambad terved" põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis,
kohtu faktijärelduste kujunemist mõjutas. Tõendi uurimine tõendusteabe kogemine kohtuniku poolt. Kui asjas peetakse istung, tulek tõendeid uurida kohtuistungil. Tunnistaja puhul käib 61 tunnistajaütluste uurimine tunnistaja jutustuse kuulamise ja tunnistaja küsitlemise kaudu. Kui tõendiks on dokumentaalne tõend, seisneb uurimine aga dokumentaalses tõendis esitatud teabe taasesitamises ja tajumises kohtunik loeb dokumenti, kuulab helisalvestist, vaatab videot jne. Kui kohtunik läheb paikvaatlust toimetama, on tõendi kogumine kohtuniku tegevus vaatluse toimetamisel ning tõendi uurimiseks vaatlemine ise. Tõendi hindamine Tõendi avaldamine toimub kohtuistungil. Avaldamise eesmärk on kahetine esmalt on avaldamise tulemusena kõik menetlusosalised teadlikud
annaabi.ee 
