radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi Tsernobõli palve: Tuleviku kroonika Pariisis elav valgevene kirjanik Svetlana Aleksijevits on lindistanud kümne aasta jooksul viiesaja inimese vapustavaid lugusid ja valinud neist raamatusse sadakond Meenutusi, mõtteid, viha, muret, hirmu ja lootust sisaldav raamat võitis 2006. aastal Ameerika raamatukriitikute auhinna dokumentaalkirjanduse vallas "Üks asi on lugeda tuumaajastu rängima õnnetuse kohta mõnest teatmeteosest arvude ja terminite keeles. Teine asi on lugeda nende inimeste meenutusi ja mõtteid, kes ise või kelle lähedased on selle katastroofi tõttu kannatanud, tunda nende viha ja hirmu, kuulda muresid ja lootusi." Üksildane inimhääl "25-30 korda päevas pidi ta poti peal käima. Väljaheide oli verine ja limane. Nahk kätel ja jalgadel hakkas lõhenema. Kogu keha pinnale
Autorist endast ning raamatu kirjutamisest. Pariisis elav valgevene kirjanik Svetlana Alekseijevits on lindistanud kümne aasta jooksul viiesaja inimese vapustavaid lugusid ja valinud neist raamatusse sadakond Meenutusi, mõtteid, viha, muret, hirmu ja lootust sisaldav raamat võitis 2006. aastal Ameerika raamatukriitikute auhinna dokumentaalkirjanduse vallas. "Üks asi on lugeda tuumaajastu rängima õnnetuse kohta mõnest teatmeteosest arvude ja terminite keeles. Teine asi on lugeda nende inimeste meenutusi ja mõtteid, kes ise või kelle lähedased on selle katastroofi tõttu kannatanud, tunda nende viha ja hirmu, kuulda muresid ja lootusi." oli autor öelnud.
Varane periood oli luule periood, debüüt ,,Jõeäärne maja" (1985). 1990ndatel silmapaistev proosa debütant, triloogia: ,,Piiririik" (1993), ,,Hind" (1995), ,,Printsess" (1997). Piiririik mõjus kaasaegsusega. Fabuleerib, mõtleb lugusid välja, eriti teoses ,,Printsess". Uuem proosaperiood hakkab: 2002. aastal. Sel sajandil autobiograafilise kallakuga proosa, päevikud, kirjad, isiklik essee jms. ,,Harjutused" põiming mälestustest, kultuuriesseistikast, dokumentaalkirjanduse muud vormid, päevikuvormi kasutamine. Need saavadomavahel kokku. 1990ndate romaanid on teekonnalood, mis jõuavad lõppu oma algahistusest. Kõik nad osutuvad lõpuks vabanemisteekonnaks. Uuemad luuleteosed: 2005 ,,Enne heinaaega" ja hiljem ja 2009 ,,Kevad ja suvi" ja ,,Vennas" (2014) kirjutanud ka näidendeid, millest see on enim tunnustust saanud. Õnnepalu esindab väga ilusat kirjandust. Sauter esindab koledat kirjandust. Nad
Religioon, usk, lunastus, süü. Piiride probleem (riigipiirid, keha piirid, sugude piirid). Kodu ja kodutus. Loodus vs tsivilisatsioon, kultuurpessimism. Seisundite kirjeldamine, õnne ja masenduse dünaamika jms. Mälu teemad. Kirjutamine, hiljem järjest enam ka rõhutatud lugemine. Anton Nigov ,,Harjutused" (2002) murrang loomingus. Pariisi-päevik sajandi algusest, tugev kultuuripessimistlik hoiak. Emil Tode nime all ,,Raadio" (2003) traditsiooniline romaanivorm, dokumentaalkirjanduse mõjudega (kultuuriloo tutvustus, tuntud inimeste lood). Eesti emigrandid elu- ja armulugu. Minajutustaja mälestused kuulsast eesti lauljannast (Liz Franz). Sissejuhatus gay-kultuuri ka. ,,Kultuuriline ema" teemaga tegelemine. Õnnepalu on kõige olulisem ja kesksem kirjanik, kes omal moel esindab klassikalist kirjanikutüüpi. Kirjanik üldrahvalikus arusaamas on keegi, kes räägib lugusid, aga Õnnepalu ei räägi niivõrd lugusid, kui esitab mingisuguseid mõtteid läbi seisundite, olemise