oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestades rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allkirjastamiseks. Rahukonverentsi dokumenditest tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles lossi peegelsaalis 28.juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uuetele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sealhulgas mitmest sakslastega asutatud piirkonnast. Lisaks pidi
Eestimaal ühtne evangeelne kirikukord. Agricola kavandatud tegevusprogramm oli laiaulatuslik ja mitmekülgne. Tema tähelepanu all oli koolide rajamine ja hariduse andmine talurahvale ning ta otsis teid koolide majanduslikuks kindlustamiseks. Peale Kristian Agricola ootamatut surma 1586. aastal, jätkas tema tööd Agricola abiline David Dubberch. Agricola dokumendid saadeti tema lesele ning Dubberch jäi ilma paljudest tähtsatest dokumenditest. Aastal 1586 sai Dubberch olulise volikirja visitatsioonide pidamiseks kogu Eestimaal. Kirikuraamatute ja registrite pidamine kogudustes loeti tingimata vajalikuks. Kirik püüdis talupojale sisendada, et laostav sõda ja muud hädad on karistus paganluse eest. Talupoegade seas oli levinud arvamus, et raske sõda on muistsete jumaluste kättemaks ristiusule ning muistseid kombeid tuleb hoolikamalt täita. Dubberch koostas ise uue visitatsioonikorralduse 1586. aastal
Algdokumenditest selgus, et sellel kulukontol on põhiliselt laoriiulite, tõstukite ja laotöötajate arvutite kulum. Antud kulud on otseselt seotud põhitegevuse teenustega ning need tuleb kajastada otsekuludena. Tulenevalt RTJ 2 toodud kasumiaruande skeemi 2 kirjete mõistetele, peab kajastama kasumiaruande turustuskuludes ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulusid. Töö autor järeldab uuritud dokumenditest ja raamatupidamiseregistritest, et kasumiaruande skeemi 2 turustuskulude kirje sisu ei ole vastavuses Eesti finantsaruandluse standardiga. Antud kasumiaruande kirjel on kajastatud ettevõtte põhitegevusega seotud kulusid, mis raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud kasumiaruande skeemi 2 kirjelduse järgi tuleb kajastada kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“. Ettevõtte raamatupidamise sisekorra-eeskirjast sai töö autor teada, et üldhalduskuludes