" Me oleksime aga Kanti suhtes ebaõiglased, kui näeksime temas mingit varjatud ateisti, kes kardaks viimseid konsekventse väljaöeldav Köik Kanti väljendused, alates noorusajast kuni kõrge vanaduseni, viitavad sellele, et tal oli tõeline religioosne vajadus. 24 Teine etteheide tehakse Kantile poliitilises plaanis. Nimelt selles osas, et ta Prantsuse revolutsiooni küll tervitas, doktrinaarses plaanis aga revolutsiooni mõtte kõrvale heitis. Me oleme seda küsimust eelnevalt juba valgustanud. Kuulus jurist Feuerbach (filosoof Ludwig F. ja maalija Anselm F. vanaisa) esitas selle etteheite juba 1798 a. oma "Antihobbes'sis". Kolmas etteheide puudutab Kanti "asja iseendas". Kant ei väsi rõhutamast, et igasuguse kogemuse esmaseks aluseks on meeleline kaemus, et me kõiki asju tunnetame vaid ilmingutena
ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguda tõendeid ise omal algatusel. Halduskohtu TEOSTATAVA KONTROLLI osas võib välja tuua järgmised iseloomulikud momendid: o ulatuslik kontrollimaht. Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil; o normiloov tähendus, mis puudutab eelkõige Riigikohtu tegevust. Kuigi doktrinaarses mõttes ei kujuta kohtulahendid endast õiguse allikat, on neil oluline tähtsus kollisoonide lahendamisel haldussfääris. 75 5. Maavanema kontroll. Järelkontroll: Kui nt maavanem leiab, et KOV õigustloov akt on vastuolus õigusega, siis esitab ta avalduse õiguskantslerile. St maavanemal on ainult järelkontrolliõigus.
ulatuses. Erandiks on siin ringkonna- ja Riigikohus, kes võivad väljuda kaebuse piirest, kui on rikutud kohtumenetluse norme. Halduskohtu teostatava kontrolli osas võib välja tuua järgmised iseloomulikud momendid: 1) ulatuslik kontrollimaht. Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil; 2) normiloov tähendus, mis puudutab eelkõige Riigikohtu tegevust. Kuigi doktrinaarses mõttes ei kujuta kohtulahendid endast õiguse allikat, on neil oluline tähtsus kollisoonide lahendamisel haldussfääris. VII. Mittetulundusühingud §1. Riik ja mittetulundusühingud Riiklikult korraldatud ühiskonnas on ühiskonnaelu keskseks suunajaks riik oma organite tegevuse kaudu. Riigi regulatiivsed ja korraldavad võimalused ei ole aga universaalsed ja kõikehõlmavad. Paljud eluvaldkonnad ei allu efektiivsele riiklikule korraldamisele või ei
ulatuses. Erandiks on siin ringkonna- ja Riigikohus, kes võivad väljuda kaebuse piirest, kui on rikutud kohtumenetluse norme. Halduskohtu teostatava kontrolli osas võib välja tuua järgmised iseloomulikud momendid: 1) ulatuslik kontrollimaht. Jurisdiktsiooniline kontroll rajaneb avaliku administratsiooni toimingute täieliku järelevalve printsiibil; 2) normiloov tähendus, mis puudutab eelkõige Riigikohtu tegevust. Kuigi doktrinaarses mõttes ei kujuta kohtulahendid endast õiguse allikat, on neil oluline tähtsus kollisoonide lahendamisel haldussfääris. VII. Mittetulundusühingud §1. Riik ja mittetulundusühingud Riiklikult korraldatud ühiskonnas on ühiskonnaelu keskseks suunajaks riik oma organite tegevuse kaudu. Riigi regulatiivsed ja korraldavad võimalused ei ole aga universaalsed ja kõikehõlmavad. Paljud eluvaldkonnad ei allu efektiivsele riiklikule korraldamisele või ei