rahvavabariik, Kuuba, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Saksa demokraatlik vabariik (dets. 1949 a.) · Organisatsioonid: VLO, VMN. · Plaanimajandus. 3. 3. maailm nt. Egiptus, India, osalt Jugoslaavia. · Iseloomulik: Mitteühinemisliikumine. Trumani doktoriin (USA välispoliitline seisukoht) .. mille järgi juhul kui rikutakse riigi sõltumatust välise survega alustab USA abi andmist surve all olevale riigile, nii sõjaliselt kui ka majanduslikult. Trumani doktoriinist lähtus Marshalli plaan (1947 a.), mille järgi USA andis majandusabi 17le Euroopa riigile 17 miljardi dollari ulatuses. Abi anti 1948 1952 a. · Eesmärgiks tugevdada abi vastuvõtnud riikide majandust, et seal ei tekiks äärmusmeeleolusid (kommunism ei saaks võimule) ning et USA saaks endale kaubanduspartnereid antud riikide näol. NSVL mõju all olnud riigid Marshalli plaani raames majandusabi vastu ei võtnud kuna käimas oli Külm sõda ja plaan oli
Rahvas, täpsemalt ülikud toetasid paavsti ning keisrit ähvardati ametist kõrvaldada. Tüli lõppes täielikult alles 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkraadiga, millega vaimuliku ametitunnused andis paavst või piiskop ja ilmaliku võimu aga keiser. Sellist lahendust võib pidadaigati õiglaseks ja võrdseks. Wormsi konkordaadi mõju ühiskonnale ja kirikule oli seega igati positiivne. Kõrgkeskaega mõjutasid tugevalt ka ristisõjad, mis kasvasid välja katoliku kiriku doktoriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad, samuti tahtis Rooma paavst laiendada oma mõjuvõimu itta, vabastada ristiusu pühad paigad. Rüütlid tahtsid eelkõige vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest. Talupojad lootsid, et ristisõjad toovad kaasa suure elujärje paranemise. Kokku toimus seitse ristisõda, mille tagajärgi võib pidada Lääne-Euroopa ebaõnnestumiseks ja läbikukkumiseks
Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Lisaks käivitas ta sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Selleks et majandusreforme läbi viia, pidi Gorbatsov soojendama suhteid läänega. Selleks taasalustati riigipeade tippkohtumisi ning alustati läbirääkimisi võidurelvastuse lõpetamiseks ning desarmeerimise alustamiseks. 1987. aastal loobuti Breznevi doktoriinist. 1991. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia. Olenemata soovist luua paremaid suhteid läänega, oli Gorbatsovil siiski nii pooldajaid kui vastaseid. Tema mainet kahjustas rahvuslaste meeleavalduste jõhker mahasurumine Taga-Kaukaasias ning mõne ajapärast ka Balti riikide iseseisvumine. olnud Gorbatsovi eesmärgiks ei olnud sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli
annaabi.ee 
